Riigiteedesse suunatakse nelja aastaga 932 miljonit eurot
Vabariigi Valitsus kinnitas riigiteede teehoiukava aastateks 2025–2028, millega suunatakse Eesti teedevõrgu arendamisse ja korrashoidu kokku 932,3 miljonit eurot. See on 251,8 miljonit eurot rohkem kui eelmise nelja aasta teehoiukavas.
Olulise osa kasvust katavad mootorsõidukimaksust laekuv tulu ja Euroopa Liidu vahendid, mida suunatakse muu hulgas riigikaitse seisukohast oluliste teelõikude ehitusse.
2025. aastal teeb Transpordiamet teetöid kokku 1325 kilomeetril, mida on üle 200 kilomeetri enam kui eelmisel aastal. Sealhulgas jätkuvad tööd kõigil varem alustatud ehitusobjektidel. Teehoiule on tänavu eraldatud 168 miljonit eurot.
Euroopa Ühendamise Rahastu värskest taotlusvoorust eraldatakse Eesti kuuele projektile 89,4 miljonit eurot. Toetusest 47 miljonit eurot suunatakse Rail Balticu ehitustöödele ning ülejäänu teistele liikuvust ja ühenduvust edendavatele projektidele.
Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) alustab 2. juulist pealinnas ehitustöid, millega uuendatakse pealinna trollitaristut – rekonstrueerimisele lähevad madalpinge- ja keskpingekaablid, mis on oluline samm ettevalmistustes uute, tänapäevaste trollide liinile toomiseks.
Transpordiamet kuulutas välja riigihanke, mille eesmärk on ehitada riigitee Tallinna–Pärnu–Ikla km 70,2–78,8 Haimre–Konuvere teelõik 2+2 sõidurajaga maanteeks. Tööde eeldatav maksumus on 43,5 miljonit eurot ilma käibemaksuta.
Liikluskindlustus on kohustuslik ka paljudele sellistele töömasinatele, millel puudub kohustus liiklusregistris registreerimiseks. See puudutab otseselt logistika- ja laondussektorit, kus igapäevaselt kasutatakse tõstukeid, laadureid ja muud liikuvat tehnikat. Sageli arvatakse ekslikult, et eravalduses kasutatav masin liikluskindlustust ei vaja, kuid tegelikkuses võib selle puudumine tuua kaasa märkimisväärse kulu.