Riigiteedesse suunatakse nelja aastaga 932 miljonit eurot
Vabariigi Valitsus kinnitas riigiteede teehoiukava aastateks 2025–2028, millega suunatakse Eesti teedevõrgu arendamisse ja korrashoidu kokku 932,3 miljonit eurot. See on 251,8 miljonit eurot rohkem kui eelmise nelja aasta teehoiukavas.
Olulise osa kasvust katavad mootorsõidukimaksust laekuv tulu ja Euroopa Liidu vahendid, mida suunatakse muu hulgas riigikaitse seisukohast oluliste teelõikude ehitusse.
2025. aastal teeb Transpordiamet teetöid kokku 1325 kilomeetril, mida on üle 200 kilomeetri enam kui eelmisel aastal. Sealhulgas jätkuvad tööd kõigil varem alustatud ehitusobjektidel. Teehoiule on tänavu eraldatud 168 miljonit eurot.
Euroopa Ühendamise Rahastu värskest taotlusvoorust eraldatakse Eesti kuuele projektile 89,4 miljonit eurot. Toetusest 47 miljonit eurot suunatakse Rail Balticu ehitustöödele ning ülejäänu teistele liikuvust ja ühenduvust edendavatele projektidele.
Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) alustab 2. juulist pealinnas ehitustöid, millega uuendatakse pealinna trollitaristut – rekonstrueerimisele lähevad madalpinge- ja keskpingekaablid, mis on oluline samm ettevalmistustes uute, tänapäevaste trollide liinile toomiseks.
Transpordiamet kuulutas välja riigihanke, mille eesmärk on ehitada riigitee Tallinna–Pärnu–Ikla km 70,2–78,8 Haimre–Konuvere teelõik 2+2 sõidurajaga maanteeks. Tööde eeldatav maksumus on 43,5 miljonit eurot ilma käibemaksuta.
Laonduses toimuvad muutused ei käi ammu väikeste sammudega, vaid areng on hoogne ja igapäevane. Kui veel hiljuti tähendas automatiseerimine peamiselt roboteid, siis nüüd räägitakse üha enam sellest, kuidas kogu ladu tervikuna targemaks muuta. Tehisintellekt, andmepõhine juhtimine ja väiksemad, kliendile lähemal asuvad laokeskused on suund, kuhu ollakse teel.