Riik toetab väikesadamate arendust viie miljoniga

„Meile meeldib mõelda, et Eesti on mereriik ja eks pea 3800 kilomeetrine rannajoon ning meresõidu traditsioon sellele ka viitab, samas aga ei ole meie väikesadamate võrgustik mereriigi vääriline. Olemasolevad väikesadamad ja infrastruktuur ei ole täna paraku piisavad, et rannikualade atraktiivsust mereturistide seas suurendada,“ lausus Palo pressiteate vahendusel.

Minister Palo selgitas, et suurem osa Eesti väikesadamatest on koondunud Harju, Lääne, Hiiu ja Saare maakondadesse, kuid mujal esineb katmata lõike, mis ületavad väikelaeva keskmise teekonna.

Harrastusmeresõitjatele vajalikuks sadamavõrgustiku tiheduseks loetakse võimalust peatuda sadamas vähemalt iga päevateekonna järel, mis tähendab, et sadam peaks paiknema vähemalt iga kolmekümne meremiili tagant.

„Näiteks ei saa harrastusmeresõitjad turvaliselt Tallinnast Narva seilata, sest vahepealsetel lõikudel väikesadamad lihtsalt puuduvad,“ lisas minister. 

Toetuse suurus ühe projekti kohta on 50 000 kuni 200 000 eurot. Toetusskeemi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Toetusskeemi eelarve perioodil 2014–2020 on viis miljonit eurot, millele lisandub taotlejate omafinantseering.

Struktuurifondide rakendamise eelmisel perioodil aastatel 2007–2013 rakendatud väikesadamate võrgustiku arendamise meetmes oli üks taotlusvoor ning kolme miljoni euroga toetati 19 sadamat, sealjuures kõigis merepiiriga maakondades. Toetuse abil viidi sadamad vastavusse külalissadama nõuetega, sh piisav sügavus ja sadama turvalise sissesõidu tagamine, ning parendati nende sadamate külastajatele suunatud teenuste kvaliteeti. Toetust saanud väikesadamates oli projektide lõpuks kokku 699 külaliskohta, sh loodi juurde kokku 245 uut külaliskohta.