• 22.02.17, 08:51
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Üle mitme-setme aasta algas sel nädalal jää murdmine Soome lahel

Veeteede Ameti otsusel algas teisipäevast, 21. veebruarist jäämurre lisaks Pärnu lahele ka Soome lahel Sillamäe sadama piirkonnas. Põhjuseks on tugevad ja osaliselt rüsistunud jääväljad, mis raskendavad laevade liikumist selles piirkonnas ning nõrgema peamasinaga laevad vajavad juba jäämurdja abi, teatas amet.
Botnica Tallinna lahel
  • Botnica Tallinna lahel Foto: Priit Põiklik
Jäämurdeteenust hakkab riik laevadele osutama jäämurdjaga Botnica, mis suundub Sillamäe piirkonda teisipäeval. Viimati toimus jää murdmine Soome lahel Eesti vetes 2013. aasta talvel..
Riigihanke tulemusel on jäämurdeteenuse osutamiseks Soome lahel aastateks 2012-2022 talvisel navigatsioonihooajal nelja kuu vältel riigi kasutada ASi Tallinna Sadam tütarettevõttele TS Shipping kuuluv mitmeotstarbeline laev Botnica, mille eest maksab riik aastas 4,7 miljonit eurot. See summa on nii prahiraha kui ka valmisolekutasu neljaks talvekuuks. Nüüd, kui Botnica jääd murdma sõidab, lisandub sellele summale kütusekulu, mis on suurte jäämurdjate nagu Botnica ja Tarmo puhul keskmiselt 30 000 liitrit ööpäevas. Käesoleva aasta riigieelarves on jäämurdeteenuseks kokku planeeritud 5,676 miljonit eurot.Teine jäämurdja, riigile kuuluv Tarmo, jääb ootele Hundipea sadamasse ja on valmis vajadusel ka välja sõitma. Eesti riik murrab jääd oma merealal nendele laevadele, mis suunduvad meie territooriumil olevatesse sadamatesse ja väljuvad sealt. Sadama akvatooriumis korraldab jää murdmist sadama valdaja ise.Veeteede Amet kehtestas, et alates 1. märtsist peab Sillamäe sadamasse sisenevatel ja sealt väljuvatel jäämurdja poolt teenindatavatel laevadel olema jääklass FS II või samaväärne klassifikatsiooniühingute jääklass ning peamasina võimsus mitte vähem kui 1200 kW. Jäämurdja ei teeninda vedurlaev-pargas koosseise.Pärnu lahel aga jätkab riigi jäämurdja EVA-316 10. jaanuarist alanud tööd. Jääpiir Pärnu sadama muulidest edela suunas on 25 meremiili. Mere poolt sadama muulide suunas kuni Sorgu saareni on uus või kaldast eraldunud jää paksusega 5-15 cm, mis on laevade poolt osaliselt läbitav ilma jäämurdja abita. Alates Sorgu saarest Pärnu suunas on tugevalt rüsistunud piirkond 6 meremiili ulatuses ja ükski laev ilma jäämurdja abita seda ala ei läbi. Rüsijääst edasi kuni sadama muulideni on kinnisjää paksusega 15-30 cm ja seal on ka jäämurdja poolt sõidetud osaliselt jäävaba kanal.Jäämurdja EVA-316 on laevu teenindanud jäämurde algusest kuni tänaseni 151 korda. Laevakütust on alates jäämurde algusest kulunud 241 000 liitrit. Laevade ooteaeg jäämurdeteenuse saamisel pikeneb arvatavasti kuni 3 tunnini. Alates pühapäevast enam laevu üksikult ei teenindata, st juhul kui laevade saabumiste aegade vahe jääb 3 tunni piiresse, siis oodatakse ka teine laev ära ja saabunud laevad võetakse konvoisse ja suundutakse Pärnu sadama suunas. Sama skeem toimib ka sadamast väljuvate laevade puhul. Tuuled puhusid nädalavahetusel edelast ja läänest, mis tekitasid jääpiirile n-ö pressi ja pikendasid osade laevade puhul ka jäämurdeteenuse distantsi.Jää murdmiseks on riigil kasutada neli alust. Kaks neist kuulub riigile – jäämurdja Tarmo Soome lahe tarvis ja mitmeotstarbeline laev EVA-316 Pärnu lahe vajadusi silmas pidades ning kaht laeva prahitakse - TS Shippingule kuuluvat Botnicat Soome lahe jaoks ja laevandusfirmale Alfons Hakans kuuluvat Protectorit Pärnu lahe jaoks.Vaata, kus Botnica parasjagu asub, veebirakendusest www.marinetraffic.com

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 22:54
Vastukaalutõstukid ‒ miks on tarvis ja mida valida?
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele