Tallinna ja Helsingi vahele kavandatava tunneli trassi geoloogiline uuring sai valmis

Tulemused on paljulubavad ning kinnitavad varasemaid Eesti Geoloogiakeskuse poolt tehtud sellealaseid uuringuid, kuigi Tallinna lahe madalaveeline rannikuosa vajab edasisi uuringuid.

Uuringulaevaga tehti välitöid augustis 2016 ja mõõtmistulemusi täiendati oktoobris-novembris. Seismoakustiliste uuringute andmete interpreteerimisel konsulteeriti Eesti Geoloogiakeskuse geoloogidega ja kasutati nendelt saadud informatsiooni tunneli trassi piirkonnas, maismaal ning saartel asuvate puuraukude geoloogiliste läbilõigete kohta. Kaasaegse tehnikaga tehtud merepõhja geoloogiline uuring vastab kvaliteedi poolest tänapäeva nõuetele ja on Tallinna ja Helsingi vahelisel lõigul esmakordne.

Uuringutulemused on koondatud inglisekeelsesse raportisse, mille leiab aadressil www.finestlink.fi. Raportist ei saa veel selget ülevaadet trassi piirkonna merepõhja jäävate kivimite ehituslike omaduste kohta, kuid see annab uut ja väärtuslikku informatsiooni edaspidiseks.

Uuringute käigus saadi ülevaade merepõhja geoloogilisest ehitusest teekonnal Soomest Eestisse. Paraku ei võimaldanud kasutatud meetod veel saada selget ülevaadet settekivimite ja setete lasuvusest Tallinna lahe madalaveelises osas ning sellele peaksid vastuse andma edasised rannikul, saartel ja madalikel tehtavad puurtööd.

Uuringutega leiti, et kristalse aluskorra kivimitest (graniidist) merepõhi ulatub Eesti ranniku lähistel Naissaare ja Tallinna madalani välja, märgib juhtivekspert Keijo Nenonen GTK’st.

Tunneli rajamise tasuvusuuringud on käimas

Seismoakustiliste uuringute tulemusel saadud teadmisi kasutatakse FinEst Link projektis, kus analüüsitakse raudteetunneli rajamise võimalikkust. Käimasolevas tasuvusuuringus selgitatakse tunneli tehnilist ja majanduslikku teostatavust, majanduslikku tasuvust ja laiemat mõju. Esmaseid tulemusi on oodata juba käesoleval aastal. Alles tasuvusuuringu järel saab öelda, kas on põhjust alustada tunneli planeerimisega.

Sobivaima tunneli läbindamismeetodi valikuks on vaja uurida täpsemalt Eesti poolsel trassilõigul kõvadel kristalse aluskorra kivimitel (graniitidel) lasuvate pehmete ja veerikaste settekivimite (Ediacara liivakivid) geotehnilisi ja hüdrogeoloogilisi omadusi. Seni olemasolev geoloogiline informatsioon selle läbilõikeosa kohta on puudulik.

Tunneli valmimisel on tegemist 90-kilomeetrise veelause rajatisega, kus rongil kulub Tallinnast-Helsingisse jõudmiseks ligikaudu pool tundi.