Transporditud kaubaveoühikute arv kasvas kolmandas kvartalis 5,2% võrra. Soome–Rootsi laevaliinide kolmanda kvartali segmendi kasum oli veidi madalam seoses suuremate turustus- ja tegevuskuludega.
Laevaliinidel positiivsed arengud
Lisaks eelnevale jätkus Eesti–Rootsi ja Läti–Rootsi liini positiivne areng, liinide müügitulu kasv tuli peamiselt suuremast pileti- ja pardamüügist. Eesti–Rootsi laevaliini müügitulu kasvas 2,5% võrra ja segmendi kasum suurenes 10,9% võrra, Läti–Rootsi laevaliini müügitulu kasvas 3,2% võrra.
Kolmandas kvartalis suurenes kontserni piletimüügi tulu 5,4% ehk 4,3 miljoni euro ning restoranide ja poodide müügitulu 4,0% ehk 5,7 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Kasum vähenes
Kontserni kolmanda kvartali brutokasum vähenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 8 miljoni euro võrra ja oli 76,8 miljonit eurot, kulumieelne ärikasum vähenes 9,7 miljoni euro võrra ja oli 67,1 miljonit eurot.
Kolmanda kvartali kasumlikkust mõjutasid väiksem laevade prahtimise müügitulu, suuremad turunduskulud, kiirlaeva Superstar prahtimise kulu ja suuremad laevade opereerimise kulud.
Kontserni netovõlg vähenes kolmandas kvartalis 8,3 miljoni euro võrra ja oli kokku 457,9 miljonit eurot, netovõla ja maksueelse tulu suhe oli kolmanda kvartali lõpu seisuga 3,1.
Kontserni auditeerimata puhaskasum oli 2016. majandusaasta kolmandas kvartalis 42,8 miljonit eurot ehk 0,064 eurot aktsia kohta, eelmise aasta sama perioodi puhaskasum oli 45,2 miljonit eurot ehk 0,067 eurot aktsia kohta.
Kontserni kogulikviidsus – raha ja kasutamata krediidilimiidid – oli kolmanda kvartali lõpus 116,3 miljonit eurot, mis hõlmab 88,8 miljonit eurot raha ja 27,5 miljonit eurot kasutamata krediidilimiite, tagades tugeva finantspositsiooni jätkusuutlikuks opereerimiseks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tallink Grupi teatel veeti käesoleva aasta jaanuaris nii reisijaid kui kaupa rohkem kui eelmise aasta esimesel kuul.
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.