Autor: Logistikauudised.ee • 11. mai 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rootsi konsultatsioonifirma LFV Aviation Consulting uuringu kohaselt maksaks Pärnu lennujaama renoveerimine kaasaegseks töötavaks transiidisõlmeks 13 miljonit eurot. “Kui siiani on räägitud, et lennujaama korda tegemine maksaks erinevatel hinnangutel 15-20 miljonit eurot, siis rahvusvaheliselt pädeva ja kaaluka sõnaga konsultatsioonifirma seisukoht annab meile kindlust, et investeering lennujaama pole mitte ainult vajalik, vaid teenib end asjatundliku majandamise korral kiiresti tagasi,” ütles SA Pärnumaa Turism juhataja Kaire Ilus.

Raporti kohaselt võiks lennujaamast saada viie aastaga sõlm, mida läbib aastas 50 000 reisijat, kes jäävad maakonda 2-3 päevaks ning annavad seeläbi piirkonna sotsiaalmajandusele olulise tõuke. Arvutuse järgi tasuks investeering lennujaama uuendamisse end ära 4-5 aastaga.

Uuringu läbi viinud LFV Aviation Consulting lennunduse ja lennujaamade majandusarengu juht Marcus Öberg kinnitab, et 13 miljoni eurone investeering on lennujaama esialgset arengut silmas pidades piisav. “Usume, et lennujaama taas käivitamisel on kõige olulisem hoida investeeringud ja majandamiskulud minimaalsed,” ütles Öberg. AS Tallinna Lennujaama turundusdirektori Eero Pärgmäe sõnul on Pärnu lennujaama emafirma nõus taristu renoveerimisega riigi rahastuse kaasabil, kuid lisanduvad lennujaama opereerimiskulud jääks Pärnu kanda. “Kui kohalik omavalitsus suudab leida piisava tulubaasi, millega katta lennujaama halduskulusid, siis oleme igati koostöövalmis,” kinnitas Pärgmäe.

Kuna lennuühenduse nõudlus Pärnu kui Eesti suuruselt teise turismilinna ja Põhjamaade seas populaarse spaalinnaga on seniseid turisminumbreid analüüsides selgelt olemas, võiks raporti kohaselt esimesel aastal Pärnu lennujaama läbida 20 000 inimest. Viie aastaga on Pärnul potentsiaali kasvatada lennujaama külastavate inimeste arvu rohkem kui kaks korda.

“Pärnumaale on turismiedendajad viimaste aastatega investeerinud 60 miljonit eurot Lottemaa, autoringaja, golfiväljaku, spaade, matkaradade ja muude tõmbekeskuste rajamiseks,” ütles Ilus. “Pärnu lennujaam oleks viimane oluline lüli selles, et lähiriikide turistidele oleks tagatud kiire ja mugav transpordiühendus, millele lisanduksid regionaalsed lennud. Naabritega toimiv laevaühendus on juba oma olemuselt liiga aeglane ning ka Tallinnasse lennates tuleb veel vähemalt kaks tundi bussisõiduks arvestada.”

Ilusa sõnul aitaks aktiivselt kasutatav lennujaam mitmekesistada eksportturgude valikut ning laiendada fookust, mis viimastel aastatel on olnud peamiselt soomlastest turistidel. Rootslaste koostatud raport toob lisaks Soomele peamiste eksporditurgudena välja Rootsi ja Norra. Lisaks looks aktiivselt toimiv lennuühendus Pärnuga Eestile paremad võimalused konverentsiturismi edendamiseks. “Turism on riigile strateegiliselt tähtis majandusharu ning konverentsiturism on kahtlemata üks tulevikusuundi, mida arendada,” ütles Ilus. “Pärnu kujunemine konverentsiturismi sihtkohaks aitaks vähendada sesoonsust ja tuua siia piisaval arvul külastajaid aastaringselt.”

LFV Aviation Consulting raporti kohaselt kuluks lennujaama infrastruktuuri renoveerimiseks plaanitavast 13 miljonist eurost ca 7 miljonit eurot ja lennujaama tööks vajaliku varustuse ostmiseks ca 3 miljonit eurot. Lennurada oleks mõistlik renoveerida 1800 meetri ulatuses, mis lubaks vastu võtta ka väiksemaid kuni 36-meetrise tiivaulatusega reaktiivlennukeid. Raport soovitab ehitada ruleerimisraja terminalist otse õhkutõusmis-maandumisrajani, selle asemel, et investeerida kulukasse kahe paralleelselt kasutuses oleva ruleerimisraja uuendamisse. “Kuna lennujaam hakkaks tulevikus teenindama 4-6 kommertslendu päevas, piisaks ühest ruleerimisrajast ning see aitaks raha tublisti kokku hoida,” sõnas Ilus.