Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riia sadama hea aasta
Kokku laaditi Riia sadama terminalides üle 41,08 miljoni tonni kaupa, mis on 5,6 miljonit rohkem kui aasta tagasi.
Sadama juhatuse esimehe Andris Ameriksi sõnul on peamiseks eeliseks geopoliitiline areng ning taristusse ja klienditeenindusse tehtud investeeringud.
Üle poole kogukaubast moodustas kuivlast, mille maht kasvas 10 protsenti. Kokku käsitleti 23,73 miljonit tonni erinevaid kuivlasti segmente. Juhtpositsioonil seisis endiselt süsi – 14,94 miljonit tonni läbis Riia sadamat, mis on 6,4 protsenti rohkem kui 2013.aastal. Suurimat kasvu näitasid mineraalväetised. Peale uue väetiste terminali avamist tõusis mineraalväetiste maht 80 protsenti 2,55 miljoni tonnini. Teravilja ja tervilja toodete kogused kahekordistusid. Teatavat kasvu oli märgata ka metalli (+16,2%) ja vanametalli (+11,4) osas. Muu kauba osas võib esile tuua puiduhakke graanulite tõusu 27,9 protsenti.
Konteinerid domineerisid üldkauba kategoorias. Kokku käsitleti üle 7,07 miljoni tonni üldkaupa, mis on 4,3 protsenti rohkem kui 2013.aastal. Konteinerkaupade maht kasvas 6,1 protsenti, ulatudes 4,15 miljoni tonnini. Samale tasemele võrreldes 2013.aastaga on jäänud metsamaterjali kogus.
Kuigi toiduainete osakaal kogukaubast on väike osa, võib märgata selle kasvutrendi, eriti olukorras kus sadamasse on rajatud taristu külmladustamisvõimalustega.
RO-RO kauba maht vähenes 20,4 protsenti.
Kõige suurem tõus oli vedelkauba kategoorias, kus peamise osakaalu moodustasid nafta tooted. Kokku kasvas nimetatud segment 44,6 protsenti 10,28 miljoni tonnini.
Riia sadam tervitas 2014.aastal 738 tuhandet reisijat, mis on 12 protsenti vähem kui tuna mullu. Languse põhjuseks võib olla Tallinki reiside vähenemine suve perioodil.
Seotud lood
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
2
Viimased uudised
Elektriautode järgmine kasvukoht on tarbesõidukite vallas
Konverentsid
Hetkel kuum
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
Intervjuu Eesti Varude Keskuse juhiga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele