Tallink Grupp teatas äsja, et ettevõtte nõukogu rahuldas senise juhatuse esimehe Enn Pandi palve astuda uuest aastast tagasi juhatuse esimehe kohalt, misjärel ta siirdub Tallinki nõukogusse, uueks juhatuse esimeheks saab Janek Stalmeister.
Alates 1996. aasta detsembrist ettevõtte juhatuse esimehena töötanud Enn Pandi sõnul ei tähenda antud ametikohalt taandumine soovi Tallinki tegemistest eemalduda. „Olen 18 aasta jooksul ehitanud üles suurepärase firma ja kujundanud fantastilise meeskonna ning Janek on kahtlemata õige inimene ettevõtet edukalt edasi viima. Ise jään kindlalt osalema firma strateegia kujundamises, tõsi, seda nüüd nõukogu tasandil,“ märkis Pant pressiteate vahendusel.
Tallinki nõukogu otsustas täna valida laevafirma juhatuse esimeheks kontserni juhatuse liikme ja kontserni finantsjuhi Janek Stalmeistri.
Janek Stalmeister ütles pressiteates, et tunneb suurt vastutust niivõrd võimsa ettevõtte juhi kohale asumisel. „Olen töötanud Tallinkis alates 1999.aastast ja osalenud ettevõtte kiires arengus. Nendele kogemustele tuginedes loodan firma liidripositsiooni veelgi tugevdada“, lisas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Janek Stalmeister alustas kontsernis tööd 1999. aastal. Läbi aastate on Stalmeister olnud finantsnõunik, varahaldur ja finantsdirektor ning alates 2009. aastast on olnud ta Tallinki juhatuse liige ja kontserni finantsjuht.
Stalmeister on lõpetanud Rahvusvahelise Sotsiaalteaduste Rakendusliku Kõrgkooli LEX 1999 aastal. Enne ASi Tallink Grupp tööle asumist on Janek Stalmeister töötanud rahandusministeeriumi välislaenude talituse juhataja positsioonil 1994-1997. Stalmeistrile kuulub 45 000 Tallinki aktsiat.
Enn Pant on olnud Tallinki juhatuse esimees alates 1996. aasta detsembrist. 1992-1996 töötas ta rahandusministeeriumi kantslerina. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna 1976. aastal. Enn Pandile kuulub 3 951 913 ASi Tallink Grupp aktsiat.
Seotud lood
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Hetkel kuum
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse