Sensorite ning digitaalse kaardi abil isesõitvad autod reageerivad keerulistes liiklusoludes ning sooritavad kokkupõrke vältimiseks vajalikke manöövreid kiiremini kui inimjuhid, kinnitab Saksa professor, kes on loonud selliste autode arendamisprogrammi.
Karlsruhe Tehnoloogiaintsituudi professor Christoph Stiller juhib uuest aastast käivituvat programmi nimega „Omavahel suhtlevad autod“, mille tulemusel peaksid kunagi valmima isemõtlevad ning end ise juhtivad autod. Autode väljaarendamisprogrammi töögrupid hakkavad tegutsema mitmes maailma teaduskeskuses.
Stilleri sõnul sõidab Saksamaa teedel ja tänavatel iga päev ligi 44 miljonit autot, mille juhid põhjustavad igal aastal ligi 300 000 raske vigastuse või surmaga lõppevat liiklusõnnetust. End ise valitsevad autod peaksid aga suutma suurema osa neist ära hoida.
„Sensorite ning digitaalsete kaartide abil töötavad autod toovad tulevikus tänavatele kindlasti palju rohkem turvalisust, sest liiklusvoog ühtlustub oluliselt. Lisaks saaksid sel moel töötavad sõidukid suhelda paremini ka liiklustaristu tehnikaga, mis aitaks samuti liiklusvoogu sujuvamaks muuta," ütles Stiller.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seega pole iseliikuvad autod vaid teadusmaailma unistus, neil oleks ka suur ühiskondlik perspektiiv,“ lisas ta.
Lisaks saaksid niimoodi palju mobiilsemalt liigelda ka vanemad inimesed, kes auto juhtimiseks enam piisavalt tähelepanelikud pole.
Loe saksa professori programmist lähemalt
siit.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
2025. aastal jõustuv mootorsõidukimaks sunnib paljusid ettevõtteid oma autoparki ümber hindama ning otsima uusi, kuluefektiivsemaid lahendusi. Üheks praktiliseks alternatiiviks on Eesti haagisetootja Brentex OÜ haagised, mis on täiustunud platvormhaagiste seeriaga. Uus platvormhaagiste seeria ühendab endas tugeva konstruktsiooni, nutika disaini ja põhjamaade tingimustele vastava vastupidavuse.