Autor: Irina Škarinova, ajalehe DV ajakirjanik • 22. august 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Venemaa ja Euroopa turgudel tegutseva Fast Traini põhiomaniku ja juhi Mihhail Stankevitši sõnul ergutavad kõrged kohad TOPides, autasud ning diplomid nii ettevõtte omanikke kui ka töötajaid. Ettevõtte partneritel on samuti hea meel teada, et nad teevad koostööd ühe parema firmaga turul. Stankevitš on veendunud, et kõige paremini iseloomustab ettevõtet siiski see, kuidas ta tuleb toime erinevate ülesannetega ning kuidas läheneb klientidele, kirjutas Äripäev kiirelt arenevast ettevõttest.

Ei tunne sõna “ei”

Stankevitš rõhutab, et Fast Traini igapäevases tegevuses juhindub ta põhimõttest “me ei tunne sõna ei”. See tähendab, et ettevõte on võimeline töötama välja ja pakkuma logistilist lahendust igale kliendile.

Stankevitš teab oma kogemustest, kui tähtsad on vedudes aeg ja raha, sest kunagi tegeles ta ise jahutoodete tarnimisega Venemaalt Eestisse. Alguses tõi ta jahu vagunitega ja seejärel juba laevadega. Kuna aga vedajad ei suutnud rahuldada tellija kõiki vajadusi, otsustas Stankevitš luua oma logistikaosakonna. “Ajapikkuhakkas logistika mind üha rohkem huvitama ja ma läksingi sellele üle,” põhjendab ta Fast Traini asutamist 2006. aasta algul.

Stankevitš on seda meelt, et logistik peab mõtlema nagu klient. “Kui logistik teab, kuidas kiiremini ja paremini kaup kohale toimetada, ei tule tellijal kokku puutuda mingi probleemiga. Samuti peab logistik olema valmis aitama tollidokumente vormistada,” märgib Fast Traini põhiomanik. Ta lisab, et tihtipeale õpetab ta oma töötajad ise välja, sest professionaalne haridus ei pruugi tagada, et selle omandajast on saanud hea spetsialist.

Stankevitš elavneb märgatavalt, kui näitab paberilehte, millel on kujutatud tarneahel järjekordse kliendi jaoks. “Teie jaoks on need kõigest nooled ja kastikesed, kuid selles on kogu point!” hüüatab ta. “Selliste skeemide joonistamiseks ei pea olema joonestaja, kuid kui sa oskad skeeme koostada, saab kauba toimetada kohale kliendi jaoks maksimaalse mugavusega ning meie väldime tühi­sõite. Meie vagunid liiguvad praegu 90protsendilise täituvusega.”

Turu langust juba märgataEttevõtte nimetus Fast Train peegeldab firma strateegiat ja iseloomustab ühtlasi omanikku ennastki: kihutada aina edasi. Mihhail Stankevitš räägib innukalt oma ärist, sellest, kuidas tahab firmat arendada, kuid pidevalt pöördub ta ikka ja jälle tagasi poliitika juurde. Ta  märgib, et kui meie poliitikud oleksid natukenegi ettenägelikumad, oleks Eesti transiidisektoril palju lihtsam “hingata, kasvada ja õitseda”. Praegu näeb Stankevitš arengut eelkõige ­Venemaa, Kasahstani ja Aasia suunas. Ta on veendunud, et Venemaa ja Aasia turgude potentsiaal on väga suur ja korvab kuhjaga raskused, mis nendel turgudel ette tulevad. “Euroopa turg on juba välja kujunenud, aga Venemaal ja Aasias on suured võimalused,” lausub ta.

Ebastabiilne olukord Ukrainas mõjutab Euroopa transporditurgu. “Läti, Leedu ja Eesti kaotavad väga palju,” räägib Stankevitš. “Seda on juba märgata. Turg langeb, maksed sealt ei laeku. Töötasime Ukraina turul vähe, kuid meil oli plaanis osta uued vagunid. Nüüd lükkasime ostu edasi – kui turg langeb, mida vagunitega peale hakata?”

Atraktiivne Kasahstan

Seevastu Kasahstaniga on Stankevitšil seotud ainult positiivsed ärikogemused. “Kasahstanil on tugev finantspotentsiaal, seal on hea ärikliima ja ka investorite silmis näeb riik atraktiivne välja,” märgib Stankevitš. “Näiteks ei maksustata seal pärast kolme tegevusaastat ­dividende. Kas see on siis halb?”

Stankevitši hinnangul on Kasahstan justkui kündmata uudismaa. Logistikateenuste maht seal aga näitab praegu kasvutrendi. “Kasahhid kaaluvad võtta kasutusse riigisisese kohaletoimetamise süsteemi meie Eesti Posti eeskujul,” seletab ta. “Turg on seal suur, 17 miljonit inimest, pluss lähinaaber Hiina ning kogu Aasia.”

Venemaa bürokraatia ei hirmutaVenemaal, täpsemalt Peterburis on Stankevitšil samuti väike transpordifirma. “Venemaa mastaabis on 20–40 vagunit praktiliselt mitte midagi,” nendib ta, ent lisab, et ometi jätkub Venemaal tööd ka nende vagunitele.

Stankevitš möönab, et muidugi on Venemaal oma eripära. “Kõik teavad, et Venemaal vohab bürokraatia,” seletab ta ja toob näiteks mõne aasta taguse vahejuhtumi maksuametiga. “Esitasime deklaratsiooni käibemaksu tagastamiseks, summa oli väike, midagi 400 000 rubla ringis. Ometi korraldas maksuamet vastukäiguna väga põhjaliku kontrolli, kuna firma, kellega koos töötasime, osutus pahauskseks.” Fast Train sai nõutud käibemaksu pooleteise aasta pärast tagasi. Stankevitš märgib, et teda Venemaal lokkav bürokraatia siiski ei peata, kuna turul on väga suur potentsiaal.

Stankevitš prognoosib oma Eesti ettevõttele jätkuvat kasvu. “Loodan, et tuleval aastal oleme jälle Gaselli TOPis,” oli ta optimistlik. Kui vaadata Fast Traini eelmise aasta majandustulemusi, siis pole see sugugi võimatu. Kasv on olnud muljetavaldav – 2013. aastal teenis Fast Train 3,5 miljoni eurose käibe juures ligi 0,2 miljonit eurot kasumit. Aastaga kasvas kasum 2,77 ja käive 2,37 korda.

MIS ON MIS

OÜ Fast Train

Asutatud 2006 Tallinnas.

169. kohal tänavuses Gaselli TOPis.Omanikud: 70% Mihhail Stankevitš, 30% Yeudakiya Stankevich (Valgevene).Ekspedeerib rahvusvahelisi veoseid. Suuteline korraga vedama 9050 m3 või 4373,4 tonni kaupu. Kuni 2012. aastani tegutseti põhiliselt Venemaa, veidi ka Eesti turul.2012 lisandus Kasahstani turg, 2013 ELi riikidest Läti, Leedu, Saksamaa ja Holland ning väljaspool ELi Jaapan, Valgevene ja Moldova.Töötajaid 7.

Tulemused:

2013. aastal oli käive3 510 195 eurot ja kasum190 396 eurot. Aastatel 2010–2012 kasvas käive 6,09 ja äri­kasum 4,29 korda.

TAUST

Kiire kasvu põhjused

1. Meelekindlus. Nagu igas muus äris, peab ka logistikas iga päev mõtlema sellele, kuidas muuta firma tegevus paremaks, kuidas saavutada edu.

2. Suhted klientidega. Sa võid küll öelda enda kohta, et oled edukas ja kiiresti arenev ettevõte, kuid tähtis on öeldut kinnitada oma konkreetsete tegudega. Vastasel juhul ei jõua sa läbirääkimistest kaugemale.

3. Sõnapidamine. Kui sa ütlesid kliendile hinna ja hiljem avastasid, et oled eksinud arvutamisel enda kahjuks, siis pead sa kõik oma kohustused tegema ära kliendile öeldud hinnaga. Ära hakka hinda muutma ning ära püüa teenida vahet teiste klientide arvel tagasi.

Autor: Irina Škarinova