Tallinna teede ja tänavate jooksvaks ja kapitaalremondiks on järgmise aasta eelarvesse kavandatud kokku 25 miljonit eurot.
"Sellest 16,9 miljonit eurot on ette nähtud investeerimisprojektide teostamiseks – teede kapitaalremondiks ja rekonstrueerimiseks," ütles abilinnapea Kalle Klandorf Raepressi teatel. "Teerajatiste korrshoiuks ehk jooksvaks remondiks on eelarve eelnõus ette nähtud 8,1 miljonit," lisas ta.
Muuhulgas on plaanis kapitaalremontida Pärnu maantee Vabaduse väljaku ja Tondi tänava vaheline lõik, sh viadukt; Punane, Weizenbergi, Kotka, Hiiu, Võidujooksu, Veerise tänav, A. H. Tammsaare tee ja Akadeemia tee jpm.
"Alustame ka Haabersti ristmiku ümberehitamisega ning Õismäe tee nn suure ringi rekonstrueerimistöödega," sõnas Klandorf. "Kvartalisiseste teede remondiks on ette nähtud 2,6 miljonit," lisas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Klandlorf rõhutas, et järgmiseks aastaks teede ja tänavate ehituseks ja remondiks kavandatud summa on üheksa miljonit eurot suurem kui on ette nähtud käesoleva aasta täpsustatud eelarves.
"Lisaks teede ehitusele ja remondile kulub 11,1 miljonit eurot teerajatiste puhastamiseks ning üle 7,7 miljoni euro tänavate valgustamisele," ütles Klandorf. "Seega kulub teedele ja tänavatele ühtekokku 43,8 miljonit," märkis ta.
Lisaks on üle 2,3 miljoni ette nähtud liikluskorraldusvahenditele, teekattemärgistusele ja parkimise korraldamisele, ligi 1,1 miljonit ühistranspordi prioriteedisüsteemi laiendamisele ning 950 000 eurot trammiliini nr 4 taristu rekonstrueerimiseks. Ühistranspordi doteerimisele kulub aga eelarvest aga 54,6 miljoni eurot.
"Seega kulub ühel või teisel moel liiklemisvõimaluste tagamisele ühtekokku ligi 103 miljonit eurot ehk viiendik eelarve kogumahust," tõdes Klandorf.
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.