Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Äriliidrid pakuvad Estonian Airile lahenduseks ühisfirmat
KPMG uuringus osalenud Eesti ettevõtjatest ligi pooled toetasid mõtet, et Estonian Airi põhjal võiks luua ühisfirma või siis Balti ühise lennufirma, näitas majandustrendide uuring „Majanduse Pulss 2013“.
„Kuigi Tallinnast lennuühenduste tagamiseks leidis enim toetust Estonian Airi riigipoolne toetamine võimaluste piires, mida pooldas 31 protsenti küsitlusele vastanutest, eelistas Balti lennufirma või siis Estonian Airi põhjal ühisfirma loomist kokku 48 protsenti uuringus osalenutest. Päris Estonian Airi tegevuse lõpetamist või siis odavlennufirmade soodustamist toetas vaid viis protsenti,“ kommenteeris KPMG Baltics OÜ juhatuse esimees Andris Jegers pressiteate vahendusel.
„Tulemus annab märku, et ettevõtjate arvates oleks ühisettevõte ratsionaalseim valik, kuna peamine eesmärk on lennuühenduse tagamine Eesti jaoks oluliste sihtpunktidega,“ lisas Jegers.
Küsitluse kommentaarides tõsteti esile, et oma lennufirma omamise asemel võiks siduvate lepingute alusel doteerida Eestile vajalike lennuliinide ülalpidamist elujõulisemate lennufirmade poolt või subsideerida konkreetseid lennuliine nagu tehakse saarte praamiliiklusega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sama teemat jätkates tõid mõned vastajad välja, et olulistesse sihtkohtadesse lendamine tuleks tagada riigi ja lennufirma või lennufirmade omavaheliste lepingutega või siis teha riigipoolne liinide sisseost konkursi alusel. Oluliseks peeti ühenduste tagamist Euroopa Liidu riikide pealinnade ja ärikeskustega ning endiste liiduvabariikide pealinnadega.
Eestis neljandat ning Lätis ja Leedus kolmandat aastat järjest korraldatud uuringu raames küsis KPMG ettevõtjate hinnanguid iga riigi majanduskeskkonnale, eurole, välisinvesteeringutele, maksukeskkonnale aga ka ettevõtete palga- ning personalipoliitikale käesoleval aastal. Veebipõhisele uuringule vastas Eestis üle 130 juhtiva ettevõtjat, kas siis tegevjuhtkonna liikme või omaniku tasemel.
Majandusminister Juhan Parts pidi hiljemalt täna esitama valitsusele Estonian Airi päästmise tegevus- ja ajakava. Hommikusel kabinetinõupidamisel teemat arutati, kuid otsust veel ei sündinud.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.