Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni peasekretär Toivo Kuldekpp kinnitas autovedajatele esinedes, et tema info kohaselt muutub Venemaa piiriületus autotranspordis ladusamaks.
Kuldkepp ütles, et Venemaa on tänavuseks aastaks Eestile andnud 8000 kahepoolset veoluba, millest tema sõnul jätkub Eesti ekspordi teenindamiseks. Lisaks on 21 000 kolmanda riigi veoluba, mida aga Venemaa lubab kasutada ka kauba väljaveoks Eesti sadamatest. Eelmisel aastal oli Eestil kasutada kokku 20 000 kahepoolset veoluba. Lisaks sai kasutada 1000 CEMT veoluba, millest Venemaa vedude jaoks kasutati umbes 500 (ühe CEMT loaga saab teha kuni 20 vedu). Tänavu idanaaber enam CEMT lubasid Venemaale autovedude teostamiseks kasutada ei luba.
Kuldkepi ütlusel on Venemaa ametnikud öelnud, et veolubasid saame edaspidi niipalju juurde küsida, kui meil on vaja. „Seda juttu on mul küll raske uskuda,” lisas ta siiski, sest 20-aastane kogemus on näidanud, et sellistesse avaldustesse tuleb suhtuda reserveeritult, kuna iga aasta on tekkinud veolubadega probleem.
Kuldkepi sõnul võib olukorra paranemist loota ka piiripunktide läbilaskevõime osas. Kuldkepi väitel suutsid piirivalveametnikud juba 20 aastat tagasi toonase tehnoloogiaga lasta Narvas iga päev üle piiri 300 veoautot. Tänasel päeval on tase umbes 100 autot päevas. Kuldkepi sõnul on aga Venemaal allkirjastatud akt, millega on piiripunktid jagatud A, B ja C kategooriasse. A grupi piiripunktide läbilaskevõime peab jõudma 300 veoautoni päevas ja Narva piiripunkt kuulub A grupi piiripunktide hulka.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kas oled kunagi teinud äriotsuse, tuginedes vaid kõhutundele? Tõenäoliselt küll. Ettevõtluses on intuitsioonil oma koht, kuid tänapäeva kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas võib see osutuda petlikuks. Kuidas teha vahet tundel ja tegelikkusel? Vastus peitub andmetes. Andmetark juhtimine ei ole enam pelgalt suurkorporatsioonide pärusmaa, vaid edu võti igas suuruses ettevõttele.