Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kai Amos: Veo eest tasumine tuleb kokkuleppida
Amose sõnul oli taoline skeem vahepeal levinud Lätti saadetavate kütuseveostega. „Kauba saatja ütleb, et sina viid kauba Lätti ja kauba saaja maksab,” rääkis Amos.
Vedaja on tavaliselt nõus, sest temal ükskõik, kes maksab. „Aga kuidas saab olla kindel, et üldse keegi maksab,” hoiatas Amos. Tema sõnul on vedajal ju leping kauba saatjaga ja kauba saajaga ei ole vedajal mingit kokkulepet. Mille alusel saab siis kauba saajalt üldse mingit raha nõuda?
Amose sõnul ütleb seadus, et nõudeõiguse aluseks on ainult kaks asja – leping või seadus. Sealjuures on leping tõstetud seadusest ettepoole, mistõttu kontrollitakse kõigepealt, kas on olemas leping. Kui lepingut ei ole, siis vaadatakse, mis võiksid olla seadusest tulenevad nõudealused. Need võimalused on toodud võlaõigusseaduse lõpus, rääkis Amos eilsel seminaril oma ettekandes veo- ja ekspedeerimislepingutest.
Seotud lood
Transpordivaldkonna õiguse ja veosekindlustuse eksperdid annavad selgitusi, mis on kauba-omanikule vajalik, et olla kindel oma kauba kaitstuses transpordi ajal.
Logistikaäris on ootused lihtsad – saadetis peab jõudma õigel ajal õigesse kohta. Selle taga on aga tuhanded kilomeetrid, sajad peatused ja töövahendid, mille peale peab saama alati kindel olla. Just seepärast on DHL usaldanud Mercedes-Benzi tarbesõidukeid juba enam kui kümme aastat ning koostöö Vehoga on selle aja jooksul kujunenud oluliseks osaks ettevõtte igapäevasest tööst.
Enimloetud
1
3
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele