Vandeadvokaat Kai Amos hoiatas eilsel seminaril „Kuidas kaitsta kaupa transpordil” vedajaid kauba saatjate eest, kes tellivad veo, kuid lubavad, et veotasu maksab kauba saaja.
Amose sõnul oli taoline skeem vahepeal levinud Lätti saadetavate kütuseveostega. „Kauba saatja ütleb, et sina viid kauba Lätti ja kauba saaja maksab,” rääkis Amos.
Vedaja on tavaliselt nõus, sest temal ükskõik, kes maksab. „Aga kuidas saab olla kindel, et üldse keegi maksab,” hoiatas Amos. Tema sõnul on vedajal ju leping kauba saatjaga ja kauba saajaga ei ole vedajal mingit kokkulepet. Mille alusel saab siis kauba saajalt üldse mingit raha nõuda?
Amose sõnul ütleb seadus, et nõudeõiguse aluseks on ainult kaks asja – leping või seadus. Sealjuures on leping tõstetud seadusest ettepoole, mistõttu kontrollitakse kõigepealt, kas on olemas leping. Kui lepingut ei ole, siis vaadatakse, mis võiksid olla seadusest tulenevad nõudealused. Need võimalused on toodud võlaõigusseaduse lõpus, rääkis Amos eilsel seminaril oma ettekandes veo- ja ekspedeerimislepingutest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Transpordivaldkonna õiguse ja veosekindlustuse eksperdid annavad selgitusi, mis on kauba-omanikule vajalik, et olla kindel oma kauba kaitstuses transpordi ajal.
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.