Vandeadvokaat Kai Amos hoiatas eilsel seminaril „Kuidas kaitsta kaupa transpordil” vedajaid kauba saatjate eest, kes tellivad veo, kuid lubavad, et veotasu maksab kauba saaja.
Amose sõnul oli taoline skeem vahepeal levinud Lätti saadetavate kütuseveostega. „Kauba saatja ütleb, et sina viid kauba Lätti ja kauba saaja maksab,” rääkis Amos.
Vedaja on tavaliselt nõus, sest temal ükskõik, kes maksab. „Aga kuidas saab olla kindel, et üldse keegi maksab,” hoiatas Amos. Tema sõnul on vedajal ju leping kauba saatjaga ja kauba saajaga ei ole vedajal mingit kokkulepet. Mille alusel saab siis kauba saajalt üldse mingit raha nõuda?
Amose sõnul ütleb seadus, et nõudeõiguse aluseks on ainult kaks asja – leping või seadus. Sealjuures on leping tõstetud seadusest ettepoole, mistõttu kontrollitakse kõigepealt, kas on olemas leping. Kui lepingut ei ole, siis vaadatakse, mis võiksid olla seadusest tulenevad nõudealused. Need võimalused on toodud võlaõigusseaduse lõpus, rääkis Amos eilsel seminaril oma ettekandes veo- ja ekspedeerimislepingutest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Transpordivaldkonna õiguse ja veosekindlustuse eksperdid annavad selgitusi, mis on kauba-omanikule vajalik, et olla kindel oma kauba kaitstuses transpordi ajal.
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Hetkel kuum
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees