Ilmar Vissak: Veosekindlustuses sageneb kahjudest teatamata jätmine

Vissaku kinnitusel on nende ettevõttel tulnud viimasel ajal käsitleda juhtumeid, kus kauba vastuvõtja ei teavita korrektselt ja tähtaegadest kinnipidades vedajat või ekspedeerijat kahjujuhtumist. Vissaku ütlusel nullib taoline käitumine veose kindlustusandja võimaluse hüvitatava kahju osas esitada regressinõue. „Sellisel juhul on kindlustusandjal õigus kas hüvitamisest keelduda või hüvitist vähendada,” väitis Vissak. Ta lisas, kas ka kui suures osas seda õigust kasutatakse, sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest.

Vissaku sõnul on lihtne põhimõte, et kahjujuhtumi toimudes peab klient tegutsema nii nagu ta mõistlikult tegutseks ka ilma kindlustuslepingut omamata. „Kindlustuslepingu olemasolu iseenesest ei anna õigustust kahju juhtumi puhul käituda lohakamalt kui muidu. See ei ole ainult veosekindlustuse eripära, vaid ka kõikide muude kindlustusliikide puhul on see nii,” rääkis Vissak.

Teise veosekindlustuse probleemina nimetas Vissak, et kliendid teavitavad kindlustusandjat kahjujuhtumist oluliselt hiljem kui see on mõistlik – tihti mitu kuud hiljem.

Ilmar Vissak räägib veosekindlustuse kahjukäsitlusprotsessist ja ohtudest, mis võivad jätta kahjukäsitluse venima või vähendada hüvitisi, lähemalt 16. jaanuaril toimuval seminaril „Kuidas kaitsta kaupa transpordil”. Seminari kohta leiba lähemat infot SIIT.

Veosekindlustuse maht on viimasel aastal kasvanud. Eelmise aasta 11 kuuga kogusid kindlustusseltsid veosekindlustuses preemiaid 1,37 miljoni euro eest. See on viimase nelja aasta suurim summa. Rohkem koguti kindlustuspreemiaid viimati 2008. ja 2007. aastal.

Veosekindlustuse hüvitisi maksti eelmise aasta 11 kuuga välja 0,34 miljoni euro eest (maha on arvestatud laekunud regressinõuded). Seda on mõnevõrra vähem, kui 2011. aastal, kui 11 kuuga oli tehtud väljamakseid 0,36 miljoni euro ulatuses.