Autor: Tanel Raig • 7. september 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tallinna Sadam kukutati liidrikohalt neljandaks

Aasta tagasi kaubamahult Balti riikide suurima staatuses olnud Tallinna Sadam on langenud Balti riikide neljandaks sadamaks. Vedelkaubamahud Tallinnast endale tõmmanud Ust-Luga sadam on maist kaubamahtudelt Tallinna Sadamast suurem.

Aasta tagasi oli Tallinna Sadam kaubamahult Balti riikide suurim. Ka eelmise aasta suutis Tallinna Sadam lõpetada veel teisel positsioonil, napilt suutis aasta lõpuks rohkema kaubaga opereerida Klaipeda sadam.

Tänavu on aga Tallinna Sadam kaotanud kaubamahtudes kõige enam, mis on jätnud Tallinna sadama Klaipeda, Riia ja Ventspilsi sadama selja taha. Juuli lõpuga oli Tallinna sadamat läbinud 18,7% vähem kaupa kui eelmise aasta sama ajaga, ehk kokku 17,96 miljonit tonni.

Kaubamahu langus 2012. aastal on seotud otseselt Ust-Luga masuuditerminali käivitamisega, mille kaudu veetakse masuuti, millest suur osa oli varasemalt traditsiooniliselt Tallinna Sadama turuosa, tunnistas Tallinna Sadama kommertsjuht Erik Ringmaa. Tänaseks on Ust-Luga sadam Tallinnalt ära võetud masuudiveo turuosa abiga tõusnud kaubamahult Tallinnast suuremaks sadamaks. Ust Luga sadama kaubamaht oli 7 kuu kokkuvõttes 23,5 miljonit tonni, ehk 210% suurem kui aasta varem.

„Ust-Luga areng oli meile teada juba aastaid ning 4 aastat tagasi võtsime vastu uue strateegia, mis keskendub kaupade ja teenuste mitmekesistamisele, operaatorite arvu suurendamisele ja lisandväärtuskeskkonna loomisele sadama ümber,” kinnitas Ringmaa. Kuid ta lisas, et kuigi arendused uute kaubamahtude Tallinna Sadamasse toomiseks ja väheneva vedellastiga kaasneva saamata jääva tulu kompenseerimiseks on kestnud juba mõne aasta, ei ole võimalik vedelkaupa koheselt ja samas koguses teiste kaupadega asendada. Uute kaubagruppidena nimetas Ringmaa konteinereid, vedelgaase, metalle ja väetiseid. „Märksõnaks uute kaubamahtude toomisel on neile kohapeal antav lisandväärtus, mis eeldab küll tõenäoliselt väiksemaid laaditavaid/lossitavaid koguseid kui kiire kaupade läbiveo puhul, kuid samas tähendab see ka nende kaupade käitlemisest laekuva tulu proportsionaalselt suurema osa jätmist Eesti ettevõtjatele,” rääkis Ringmaa.

Täpsemat ülevaadet Balti riikide ja Venemaa sadamate kaubamahtudest saab lugeda Äripäeva infolehest Transport ja Logistika, mida saab tellida SIIT.

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077