Tallinna Sadam kukutati liidrikohalt neljandaks

Aasta tagasi kaubamahult Balti riikide suurima staatuses olnud Tallinna Sadam on langenud Balti riikide neljandaks sadamaks. Vedelkaubamahud Tallinnast endale tõmmanud Ust-Luga sadam on maist kaubamahtudelt Tallinna Sadamast suurem.

Aasta tagasi oli Tallinna Sadam kaubamahult Balti riikide suurim. Ka eelmise aasta suutis Tallinna Sadam lõpetada veel teisel positsioonil, napilt suutis aasta lõpuks rohkema kaubaga opereerida Klaipeda sadam.

Tänavu on aga Tallinna Sadam kaotanud kaubamahtudes kõige enam, mis on jätnud Tallinna sadama Klaipeda, Riia ja Ventspilsi sadama selja taha. Juuli lõpuga oli Tallinna sadamat läbinud 18,7% vähem kaupa kui eelmise aasta sama ajaga, ehk kokku 17,96 miljonit tonni.

Kaubamahu langus 2012. aastal on seotud otseselt Ust-Luga masuuditerminali käivitamisega, mille kaudu veetakse masuuti, millest suur osa oli varasemalt traditsiooniliselt Tallinna Sadama turuosa, tunnistas Tallinna Sadama kommertsjuht Erik Ringmaa. Tänaseks on Ust-Luga sadam Tallinnalt ära võetud masuudiveo turuosa abiga tõusnud kaubamahult Tallinnast suuremaks sadamaks. Ust Luga sadama kaubamaht oli 7 kuu kokkuvõttes 23,5 miljonit tonni, ehk 210% suurem kui aasta varem.

„Ust-Luga areng oli meile teada juba aastaid ning 4 aastat tagasi võtsime vastu uue strateegia, mis keskendub kaupade ja teenuste mitmekesistamisele, operaatorite arvu suurendamisele ja lisandväärtuskeskkonna loomisele sadama ümber,” kinnitas Ringmaa. Kuid ta lisas, et kuigi arendused uute kaubamahtude Tallinna Sadamasse toomiseks ja väheneva vedellastiga kaasneva saamata jääva tulu kompenseerimiseks on kestnud juba mõne aasta, ei ole võimalik vedelkaupa koheselt ja samas koguses teiste kaupadega asendada. Uute kaubagruppidena nimetas Ringmaa konteinereid, vedelgaase, metalle ja väetiseid. „Märksõnaks uute kaubamahtude toomisel on neile kohapeal antav lisandväärtus, mis eeldab küll tõenäoliselt väiksemaid laaditavaid/lossitavaid koguseid kui kiire kaupade läbiveo puhul, kuid samas tähendab see ka nende kaupade käitlemisest laekuva tulu proportsionaalselt suurema osa jätmist Eesti ettevõtjatele,” rääkis Ringmaa.

Täpsemat ülevaadet Balti riikide ja Venemaa sadamate kaubamahtudest saab lugeda Äripäeva infolehest Transport ja Logistika, mida saab tellida SIIT.

Osale arutelus

  • Tanel Raig

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 0
Brasiilia reaal BRL 4,18 0
Bulgaaria leev BGN 1,95 0
Filipiinide peeso PHP 59,06 0
Hiina jüaan CNY 7,64 0
Hongkongi dollar HKD 8,86 0
Horvaatia kuna HRK 7,41 0
Iisraeli seekel ILS 4,09 0
India ruupia INR 80,54 0
Indoneesia ruupia IDR 15968,30 0
Islandi kroon ISK 133,99 -0.0522154
Jaapani jeen JPY 124,77 0.0400898
Kanada dollar CAD 1,50 -0.0133752
LAV rand ZAR 15,89 0.0434443
Lõuna-Korea vonn KRW 1271,59 0.0495688
Malaysia ringgit MYR 4,61 0
Mehhiko peeso MXN 21,72 -0.0009207
Norra kroon NOK 9,75 -0.0030772
Poola slott PLN 4,33 0
Rootsi kroon SEK 10,47 -0.0076413
Rumeenia leu RON 4,74 -0.0063337
Singapuri dollar SGD 1,53 0.0130574
Suurbritannia nael GBP 0,88 -0.0570776
Šveitsi frank CHF 1,13 -0.0264271
Taani kroon DKK 7,46 -0.0026823
Tai baht THB 35,30 0
Tšehhi kroon CZK 25,65 0
Türgi liir TRY 5,95 0.0016801
Ukraina grivna UAH 30,72 0
Ungari forint HUF 317,83 0
USA dollar USD 1,13 0
Uus-Meremaa dollar NZD 1,64 -0.0121618
Valgevene rubla BYN 2,44 0.0040922
Vene rubla RUB 74,82 0

Valdkonna töökuulutused