Autor: Tanel Raig • 8. august 2012

GPS vähendas Eesti Posti autode läbisõitu 30%

Eesti Postis on pärast GPS jälgimislahenduste kasutusele võtmist vähenenud sõidukite läbisõit 30%.

Enne 2008. aastat puudus Eesti Postil ülevaade kirjakandjate ja kullerite igapäevastest marsruutidest/kanderingidest. Füüsiliste kaartide abil oli ka marsruute raske optimeerida. Eesti Posti logistikateenuste tootmisjuhi Martin Lutsu ütlusel puudus ülevaade, kuidas autojuhid oma päeva kasutavad, kui palju on otstarbetuid ja ebasihipäraseid sõite.

2008. aastal otsustati Eesti Postis peale esimesi katsetusi võtta sõidukitel laiemalt kasutusel GPS jälgimisseadmed. „Tol hetkel oli peamiselt tegemist distsiplineeriva vahendiga,“ tunnistas Luts.

Tulemus on olnud ettevõtte jaoks muljetavaldav, kuid samas näidanud ka, kui palju ebaefektiivsust on olnud kullerite töös. Võrreldes 2009. aastaga on tänaseks hoitud autode kilometraažis kokku 30%. Kullerite keskmine stoppide arv tunnis on kasvanud 11%. Lutsu kinnitusel ongi jälgimissüsteemi kasutamine mõjunud distsiplineerivalt ning tööajal tehakse nüüd ainult töösõite. Luts tõi näite, kus ühe kulleri marsruuti jälgides hakkas silma, et kuller teeb järjepidevalt ühe kõrvalekalde oma kanderingi marsruudist. Internetist kõrvalekalde piirkonna aerofotot uurides oli näha, et seal asuvad mingid angaarid. Sõideti kohale ja leiti, et seal ühes angaaris toimub kaubaaluste kokkuost. Ehk siis kuller tegeles regulaarselt kaubaaluste äriga.

Luts lisas siiski, et GPS tarkvara kasutusele võttes tuleks integreerida nii palju lahendusi kui võimalik. „Ei ole mõtet kasutada ainult ühte funktsionaalsust, siis ei tasu jälgimissüsteemi kulud ennast ära,” ütles Luts.

Eesti Posti kulutused jälgimissüsteemi kasutamisele on konfidentsiaalsed. Kuid sugugi mitte kõigil autodel ei ole GPS seadet peal. Eesmärgiks on seatud, et vähemalt 50% autodest oleks tulevikus GPSidega varustatud. Samas paigutatakse jälgimisseadmeid autodel ümber ja kulleritel ei ole teada, kas tema auto on jälgimise all või mitte.

Jälgimissüsteemi võimalike kasutusalana nimetas Luts reaalajas autojuhtide jälgimist ja lähimale autojuhile tööülesande saatmist, perioodilisi analüüse autojuhtide ajakasutusest ja tühisõitudest, igapäevaste ringide optimeerimist ja perioodilist (näiteks kord aastas) ringide optimeerimist. Funktsionaalsusi on kümneid, sõltuvalt ettevõtte vajadustest, nentis Luts. Eesti Postis on praegu peamiselt kasutusel marsruutide planeerimine/optimeerimine ja kontroll kilometraaži üle. Lutsu kinnitusel on see oluliselt parandanud marsruutide efektiivsust – vähem on otstarbetuid sõite ja marsruute/kanderinge on selle võrra vähendatud. Tulevikus soovib Eesti Post GPS tarkvara abil pakkuda autojuhtidele tuge ja veelgi optimeerida marsruute.

 

Eesti Posti kasu GPS jälgimisest

* Selge ülevaade logistilistest ringidest* Võrreldes 2009. aastaga kilomeetrite kokkuhoid 30%* Kanderinge vähendatud 226-lt 206-ni: 20 ringi ehk 9%* Kullerid teevad efektiivsemat tööd (keskmine stoppide arv tunnis on kasvanud 11%)* Distsiplineeriv – töö ajal töösõidud* Kütusevarguste vähenemine

Lähemalt saab Eesti Posti ja teiste ettevõtete kogemusest GPS jälgimissüsteemide kasutamisel kuulda 28. augustil toimuval seminaril "Kaasaegsete jälgimissüsteemide võimalused". Vaata seminari kohta lähemat infot SIIT. Registreeruda saab seminarile SIIT.

Jaga lugu
Logistikauudised.ee toetajad:
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077