Uus liikluskindlustusseadus jäi kooskõlastuseta sellepärast, et see halvendaks põhjendamatult kindlustusvõtja olukorda, ütles justiitsminister Kristen Michal.
"Kuigi märkusi oli palju, siis üks peamine põhjus oli eelnõus välja pakutud fondi ja kindlustusandja kolmekordse kindlustusmakse nõudeõigus. See tähendab, et fondil on õigus nõuda inimeselt, kes ei ole oma kindlustuskohustust täitnud ega meeldetuletusele reageerinud, kolmekordset kindlustusmakset," nentis Michal.
Tema sõnul on problemaatiline see, et kindlustuskohustuse täitmata jätmise eest on juba ette nähtud väärteokaristus ja täiendav tagasiulatuv kindlustusmakse nõudmine oleks sel juhul põhjendamatu ja ka juriidiliselt sobimatu.
"Teise olulise põhjusena võib välja tuua ettepaneku lühendada kindlustusvaba perioodi juhul, kui inimene sõidukit liikluses ei kasuta," nimetas Michal. Ta selgitas, et eelnõuga soovitakse too periood adekvaatse põhjenduseta lühendada kahelt aastalt ühele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Aga nagu öeldud, oli ministeeriumil nii sisulisi kui ka normitehnilisi märkusi selle eelnõu juurde ligi 16 lehekülje jagu nii, et sellega on vaja kindlasti edasi tööd teha," märkis ta.
"Oleme valmis koostöös rahandusministeeriumiga ja liikluskindlustuse huvigruppidega esilekerkinud küsimustele lahendusi otsima. Oluline on, et need lahendused oleks sellised, mis ei ole tavainimesele tarbetult koormavad," sõnas minister.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tänane Äripäev räägib üllatava loo sellest, kuidas majanduskriisist räsitud Eestis tahavad kindlustusseltsid seaduse abil hakata oma tulusid suurendama. Klient, see nõrgem pool, jääb, nagu ikka, kaotajaks.
Rahandusministeeriumi loodud uus kohustusliku liikluskindlustuse seadus on kindlustusseltside nägu, tarbijavaenulik ja teatud huvigruppide lobby-töö tulemus, ütlevad juristid. Tarbijakaitseametilt pole ministeerium seaduse kohta isegi arvamust küsinud.
Laonduse arengut suunavad mitmed megatrendid, nagu tehnoloogia areng, globaliseerumine, keskkonnasäästlikkus, rahvastiku vananemine ja väärtushinnangute muutumine. Need trendid toovad kaasa vajaduse digitaliseerimise ja automatiseerimise järele, rohetehnoloogiate integreerimise ning töötajate oskuste arendamise vastavalt muutuvatele nõudmistele.