Tänane Äripäev räägib üllatava loo sellest, kuidas majanduskriisist räsitud Eestis tahavad kindlustusseltsid seaduse abil hakata oma tulusid suurendama. Klient, see nõrgem pool, jääb, nagu ikka, kaotajaks.
Ühesõnaga, tänasest artiklist selgub, et Eestis tegutsevad kindlustusseltsid on rahandusministeeriumi toel (või vastupidi?)maha saanud uue liikluskindlustuse seaduseelnõuga, mis paisutaks seltside kasumeid. Meie, klientide arvelt.
Äripäev ei ole mitte kuidagi vaba turumajanduse vastu. Me ei arva, et kõik hinnad peaks olema kõrgemalt poolt paika pandud. Me usume majandusvabadusse, me arvame, et iga ettevõte tootku seda, mida tahab ja müügu seda sellise hinnaga, millega tahab. Või millega müüa õnnestub. Küll aga on konkreetsel juhul tegemist kohustusliku tootega. Lisaks on meie arvates taunimisväärne kaasata oma äri eduks riigiametnike abi, kirjutada oma äri eduks seadus. Aga just nii see lugu täna tundub. Miks muidu on see uus eelnõu seltside poole kaldu? Miks muidu ei olnud uue liikluskindlustusseaduse välja töötamisse kaasatud kõik osalised, näiteks kindlustusvõtjate huvide eest seisvate Eesti Kindlustusmaaklerite Selts ja tarbijakaitseamet?
Rohkem tulu, vähem kulu! Uue seaduse eelnõu läbilugemisel jääb meile kindel veendumus, et kohustuslikku liikluskindlustust pakkuvad seltsid on rahakottide kaitseks asunud otsima viise, kuidas tulusid suurendada. Ning väljamakseid vähendada.
Toogem uuest eelnõust mõned näited: kui seni sai sõidukiomanik juhul, kui ta sõidukit ei kasuta (sõiduk oli garaažis, remondis, müügis), kindlustuslepingut sõlmimata hakkama kaks aastat, siis nüüd vaid ühe. Aasta möödudes nõutakse kindlustusvõtjalt kolmekordse kindlustusmakse tasumist! Lihtsalt vara omamise eest karistuse (mis see kolmekordne kindlustusmakse muud ikka on) ette nägemine on pretsedenditu. Mis veelgi „parem“, selle kolmekordse kindlustusmakse sissenõudmine toimub eelnõu kohaselt kohtutäituri kaudu sundtäitmisega ja ilma kohtumenetluseta. Täiesti vabalt võib juhtuda, et ühel hetkel avastab sõiduki omanik, et täitur on kolmekordse kindlustusmakse tema kontolt lihtsalt maha võtnud.
Lisaks on kindlustusvõtja võimalused kindlustusseltsi vahetamiseks väga piiratud. Kindlustusvõtja võib eelnõu kohaselt kindlustusseltsi vahetada vaid juhul, kui ta esitab sellekohase avalduse vähemalt 14 päeva enne kindlustusperioodi lõppu.
Äripäeva arvates pole see eelnõu jõustumiseks veel küps. Tuntud autokogujast riigikogu liige Aivar Riisalu hakkas igatahes uue seaduseelnõu sisu kuuldes lausa ropendama. See annab veidigi lootust, et eelnõu oma praegusel kujul riigikogust ludinal läbi ei lähe.
See teema on oluline, sest puudutab enam vähem kõiki Eestimaal toimetavaid täiskasvanuid - liikluskindlustus on kohustuslik. Tegelikult muidugi on kindlustusseltsid vaikselt oma haaret laiendamas – täpselt kuu aja pärast lisandub kohustuslike liikluskindlustujate perre veel üks rühm – mopeediomanikud. Naljaga pooleks, kuid täna jääb küll mulje, et peagi peavad ka jalgratturid liikluskindlustuslepinguid sõlmima hakkama. Või mis, tegelikult osaleb ju ka jalakäija liikluses – vajab ju temagi kohustuslikku liikluskindlustust!
Seotud lood
Uus liikluskindlustusseadus jäi kooskõlastuseta sellepärast, et see halvendaks põhjendamatult kindlustusvõtja olukorda, ütles justiitsminister Kristen Michal.
Rahandusministeeriumi loodud uus kohustusliku liikluskindlustuse seadus on kindlustusseltside nägu, tarbijavaenulik ja teatud huvigruppide lobby-töö tulemus, ütlevad juristid. Tarbijakaitseametilt pole ministeerium seaduse kohta isegi arvamust küsinud.
Äripäeva Autovedajate aastakonverentsil tegid IIZI ärikliendiüksuse juht Kaido Konsap ja analüütik Tiit Jõgi ülevaate kindlustusturu hetkeolukorra kohta. Muuhulgas arutati ka tuleviku väljakutseid keskendudes eelkõige liiklus- ja kaskokindlustuse arengutele.