Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Liikluskindlustusseadus ähvardab tulla ülikarm
Rahandusministeeriumi loodud uus kohustusliku liikluskindlustuse seadus on kindlustusseltside nägu, tarbijavaenulik ja teatud huvigruppide lobby-töö tulemus, ütlevad juristid. Tarbijakaitseametilt pole ministeerium seaduse kohta isegi arvamust küsinud.
Liikluskindlustuse seaduse eelnõu uus versioon on võrreldes senikehtivaga muutunud kindlustusvõtja jaoks kahjulikumaks, leiab Eesti Kindlustusmaaklerite Liit (EKML).
Eelnõu järgi ei tohi näiteks registrisse kantud sõiduk kindlustuslepinguta olla üle 12 kuu ka siis, kui see seisab remonditöökojas või müügiplatsil.
EKML juhi Reet Ratturi sõnul nõutakse peale aasta möödumist autoomanikult kolmekordse kindlustusmakse tasumist. „Lihtsalt vara omamise eest karistuse ettenägemine on pretsedenditu,“ ütleb ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisaks ähvardab kindlustusmaksega hilinemine autoomanikku samuti kolmekordse maksega, kusjuures selle võib Liikluskindlustuse Fond (LKF) lihtsalt kohtutäituri abiga sundtäitmisele pöörata. Ja aheneb ka inimese võimalus kindlustusseltsi valida.
„Miks on Eesti kindlustusseltsil regressiõigus tarbija vastu piiramatus summas, samas Saksamaal aga on piirmäär 5000 eurot? Miks kindlustusseltsi vastane nõue teatud juhul aegub aastaga, aga kindlustusandjal on aega nõudeid realiseerida kolm aastat?” imestab uute seadusepügalate üle ka Tartu Ülikooli kindlustusõiguse doktorant Olavi-Jüri Luik.
Rahandusministeerium ja LKF nimetavad aga uut seadust hoopis senisest tarbijasõbralikumaks.
Artiklit saab lugeda paberlehest tellides lehe SIIT või ostes päevapileti SIIT.
Uus liikluskindlustusseadus jäi kooskõlastuseta sellepärast, et see halvendaks põhjendamatult kindlustusvõtja olukorda, ütles justiitsminister Kristen Michal.
Tänane Äripäev räägib üllatava loo sellest, kuidas majanduskriisist räsitud Eestis tahavad kindlustusseltsid seaduse abil hakata oma tulusid suurendama. Klient, see nõrgem pool, jääb, nagu ikka, kaotajaks.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.