Autor: Anne Oja • 8. juuni 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Saarpuu märkis, et näeb rahvusvahelise bussitranspordi tulevikku Balti riikides helgena. Lux Expressi jaoks on viimased kaks-kolm aastat olnud väga edukad, kasvanud on nii veomahud, käive kui ka kasum. "On aga okas hinges, meie sõidame ja kasvame, kuid räägitakse kogu aeg Rail Balticast," viskas Saarpuu nalja, näidates seinale pilti bussist, mille küljel ilutses kiri Rail Baltica.

Inimesi ei huvita riigi ega ettevõtete poolt välja arendatud ühistranspordilahendused, sest nad tahavad lihtsalt võimalikult kiiresti ja odavalt punktist A punkti B jõuda, väitis Saarpuu.

Rongid ja bussid on seejuures suhteliselt sarnase konkurentsivõimega. Sõltuvalt liinist võidab rongi kasutaja ajas  vaid 20-40%. Rongi keskmine kiirus kipub Saksamaal ja Soomes olema 100 km tunnis. Lux Expressi bussi keskmine kiirus on 75 km tunnis. Lennutransport on kahtlemata kiirem, kuid reeglina läheb seal palju aega lennuväljalt kesklinna ja kesklinnast tagasi lennuväljale jõudmiseks, rääkis Saarpuu.

Kulutasemelt hakkab lennureis lähenema rongisõidule, seega on lennukite konkurentsivõime selgelt paranenud.

Rongiühendus pole küll see, mis Eesti ühendust Euroopaga parandaks. Seda saab teha vaid lennutransport, leidis Saarpuu. Viimastel aastatel on bussitransport orienteerunud ümber lühikestele ehk 300-500 kilomeetristele liinidele. Pikad liinid on suletud ja need on jäänud lennukitele.

Marsruudil Tallinn-Riia on teisijate arv kasvanud viie aastaga 40 000 inimeselt 120 000 reisijani aastas. See tähendab 17 väljumist päevas, kus aasta keskmine on 20 reisijat väljumise kohta ning 340 reisijat päeva kohta.

"Minu isiklik prognoos on, et Rail Baltica võib turust võtta maksimaalselt 25% ehk kuni 650 inimest päevas. See tähendaks rongidele 5-6 väljumist päevas," selgitas Saarpuu.  Lux Expressi turuosa on praegu 13%.

Samas kulub bussifirmal inimese vedamiseks Tallinnast Riiga umbes 15 eurot. Samal marsruudil kuluks rongiga vedamiseks aga ligikaudu 65 eurot, lisas Saarpuu.

"Rail baltica pole kindlasti kommertsalustel võimalik," kommenteeris ta. "Kokkuvõtteks ütleks mina, võibolla on see natuke enesekeskne, kuid rong on kui helesinine unistus."

"See on väärarusaam, et asetame selle, mida näeme euroopas, suhteliselt jäigalt Balti riikide konteksti," ütles Saarpuu. "Minu meelest ei ole näha seda väärtust, mis sellest rongiühendusest võiks tulla. Tänastes tingimustes on Balti riike läbiv reisirong konkurentsivõimetu." Bussiliikluse tulevik on tema sõnul aga helge, sest isiklike sõiduautode kasutamine näiteks Tallinna ja Riia vahelisel marsruudil väheneb ning Vene turistide arv kasvab.