Autor: Sirje Rank • 13. mai 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eestis ei ole ummiku teema nii terav kui näiteks Saksamaal, kus autosõitjate klubi andmeil oli mullu ligi 185 000 tõsisemat ummikut. Ent niisamuti kimbutavad ummikud lennuliiklust, millest võivad johtud hilinemised ja lendude ärajäämised – lennufirmad on orienteeruvaks kahjuks rehkendanud juba ca 800 miljonit eurot, rääkis Kallas.

Teine suurem probleem, on transpordi jätkuvalt suur sõltuvus naftast toodetud kütustest (96%) ning jätkuv CO2 heitmete kasv, samal ajal kui majanduse muudes sektorites on heitmete hulk pidevalt vähenenud.

Lahendusi näeb Euroopa Komisjon eelkõige barjääride kaotamises, takistuste vähendamises, kus naid transpordis on Euroopa siseturul veel omajagu. Eriti raudteeliikluses alates tehnilistest ja seadusandlikest barjääridest poliitilisteni, autovedudes on kabotaažireeglid jne.

„Barjääride vähendamine on üks peamine prioriteet,“ ütles Kallas.

Teisalt on lahenduseks tehnoloogiliste lahenduste juurutamine – suurim projekt on siin lennuliikluse juhtimise projekt „Ühtne Euroopa taevas“, mis põhineb satelliitidel praeguse aastakümneid kehtinud süsteemi asemel. Viimasest on lennuliikluse kasvule Kesk-Euroopas juba tõsine takistus saanud. Ent see hõlmab ka transpordi juhtimise lahendusi linnades,  Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteeme jne.

Kallase sõnul ei püüa Komisjon mingit transpordiliiki teistele eelistada. „Tahame pakkuda ja soodustada alternatiive,“ ütles Kallas.

Kolmas suurem teema on vajalike muutuste ja investeeringute rahastamine. Euroopa järgimise perioodi eelarvevaidlused käivad, kuid selge on ka see, et oluline on leida täiendavaid rahastamisallikaid ning muuta transpordiprojektid isetasuvaks. Avaliku sektori võimalused on lähikümnendiks ilmselgelt piiratud.