Vedajad, teadke riske!

Probleem on, et täiesti illegaalne tegevus on segatud legaalse kaubandusega.  Seniste juhtumite menetlemise pinnalt tuleb tõdeda, et kurjategijad ei ole pidanud vaeva nägema, et luua oma anonüümsust ja vedada salakaupa. Piisab ka täiesti valedest andmetest. Näiteks on vedajale teada antud kauba saatjaks äriühingu nimi, mida aga äriregistris ei ole. Samuti on olnud juhtumeid, kus Leedust toimetatakse kaup Eestisse, et see siit siis muutmata kujul edasi viia Suurbritanniasse.

Seesuguse logistilise “haagi” või marsruudi mõte on segada jälgi, sest  Suurbritannias kontrollitakse Leedust pärinevat kaupa hoopis tihemini kui Eestist tulnud kaupa.

Järelevalve asutustel on esitatud andmete tuvastamiseks piiratud võimalused. Hiljem on raskendatud ka tegelikkuses vastavate andmete võrdlemine, mis teeb veelgi keerukamaks tõendada kellegi teadlikkust või tahtlust ja ka tegevust salakaubaveo toimepanemisel.

Üldjuhul on kaup varem kinnistesse kastidesse valmis pakitud ja tuuakse  siis transpordiettevõtte lattu kohale. Tellimus esitatakse pre-paid kõnekaardiga ja ettemaks tehakse sularahas. Huvipakkuv kaup liigub valeandmetega muu legaalse kauba hulgas, nii et vedaja ei tea salakaubast midagi.

Ärakasutamise risk on igal vedajal, sest veetava kaubasaadetiste hulgas võib olla ka  illegaalne kaup. Kui probleemid tekivad, siis on kurjategijad kadunud või tulevad oma muresid teistsuguste meetoditega lahendama. Täiesti tavapärane on, et toll peab esimese asjana kogu saadetise, auto ja autojuhi kinni ning hakkab asjaolusid välja selgitama. Sealjuures on iga väide ja ettevõte kahtluse all seni kuni pole veendutud vastupidises. Sõltuvalt asjaoludest ja hoolsuskohustusest kinnipidamisest on lisaks veel võimalik, et maksuhaldur määrab vedajale saamata jäänud maksud. Transpordi arved ja muud illegaalsest kaubaveost tekkinud kulud jätab kauba tellija muidugi hüvitamata.

Maksu- ja Tolliamet soovitab ettevõtetel üle vaadata ja kasutusele võtta ärakasutamist raskendavad meetmed. Logistik, laojuhataja, raamatupidaja ja müügiesindaja käitlevad  rutiinselt erinevaid andmeid, mida on otstarbekas fikseerida ja koguda. Nendest andmetest kujuneb kogum, mida saab kasutada isikute kohta informatsiooni koondamisel ja kontrollimisel. Laekuvaid andmeid saab lisaks kontrollida ka avalikest allikatest ja koostööpartnerite abiga.

Kui veo tellimus on saabunud teise ettevõtte kaudu, siis tuleb ka partnerilt nõuda sarnast turvataset. Kasulik on fikseerida, kes missuguselt aadressilt või millisest autost missuguse kauba üle andis – nii lisanduvad täiendavad andmed ja saab lõhkuda anonüümsuse. Investeeringuna oleks muidugi otstarbekas paigaldada videovalve, mis fikseerib auto registreerimismärgi või siis sisse viia vastuvõtu aktid, kuhu märgitakse üleandja nimi ja võetakse tema allkiri. 

Riskiga sihtkohtadena on praegu tuvastatud  Suurbritannia, Saksmaa, Norra, Soome, Rootsi. Kaupa on üldjuhul 2-4 aluse jagu. Kattekaubaks on enamasti makaronid, arvuti korpused, õhupuhastid, veeautomaadid, diivanid, kaminad, ehituspaneelid või uksed.