Jaana Pikalev • 15. märts 2011
Jaga lugu:

Laos ja tootmises piirid paika

Tööohutuse tagamiseks on mõistlik lao- ja tootmispind markeerida, see aitab hoida ka korda ning distsipliini töökohas.

Kaks aastat tagasi tellis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus analüüsi, milles Inglismaa tootmiskonsultandid tegid kokkuvõtteid visiitidest Eesti tööstusettevõtetesse. Väliseksperdid külastasid 140 eri valdkonna ja suurusega tööstusettevõtet, millest kujunenud arvamuste ja ettepanekute põhjal koostatud analüüsi raportist võib lugeda, et sagedasemaid märkusi tehti firmades töökeskkonna ning selle korrahoiu kohta. Konsultandid märkisid, et eesti firmad peaksid oluliselt parandama tööohutust ning tootmishooneid ja töötingimusi. Eraldi on raportis välja toodud, et väliskonsultandid soovitavalt rangelt pindade selget markeerimist.

Parendamisettepanekute ja mõtteviisiga on Eestis järjest enam kaasa mindud. Nii kinnitab ka Kalevi kommivabriku laokoordinaator Siim Sims, kelle sõnul peale kolmeaastast planeerimis- ja ettevalmistust on tänaseks ettevõtte tootmispinnad kui ka ladu saanud korraliku markeeringu. Milleks seda aga vaja on, kui Sims isegi tunnistab, et protsess firmadele on küllaltki kulukas.

„Igal pool mujal maailmas on laopindade ja tootmispindade markeerimise kohta olemas standardid, Eestis kahjuks neid ei ole,“ rääkis Sims. Seetõttu pole see ka ettevõtetele kohustuseks, kuid laokoordinaatori sõnul aitab see parandada tööprotsesse ning on eelkõige õige ja vajalik samm töökeskkonna ja tööohutuse paranemise suunas. „Me oleme rakendanud 5 S süsteemi ja 20 võtme programmi,  ning töökeskkonna parendamine ja korrastamine on üks osa sellest,“ sõnas Sims.

Korraliku markeeringu korral juhindub töötaja ette seatud piirangutest, sest põrandale kantud juhiste järgi on teada, kuhu ja mida ladustada võib, millised on ohutud liikumisteed, millisele alale ja kuhu täpselt prügi sorteerida jne. Simsi sõnul on ainult markeerimise standardite puudumise tõttu ladudes ja tootmistest, kus on pinnad märgistatud, keeruline orienteeruda töötajatel, kui nad on tööandjat vahetanud. „Võib juhtuda, et mõnes tehases tähistab üks värv üht ning teises kohas risti vastupidist, inimene peab kiiresti ümber õppima,“ selgitas Sims. Viimase näite varal arvab Sims, et Eestis võiksid täitsa olemas olla ka markeerimise standardid.

Pindade markeerimisteenust pakkuva OÜ Parkimisjoon juhatuse liige Oliver Licht võrdleb töökeskkona markeerimist liikusega. „On raske ette kujutada liiklemist linnaruumis ilma teekattemärgistuseta. Liiklejad peavad loomulikuks, et jalakäijatel ja sõidukitel on oma liikumisrajad ning selgelt on tähistatud ka kohad, kus üksteisele tuleb teed anda. Eestis on suur hulk laohooneid, milles liikumine on vahest tihedamgi kui mõnel väiksemal sõiduteel,“ ütles Licht. Tema sõnul pole ometi ka paljud Eesti logistika ja laoettevõtted senini enda jaoks veel avastanud põranda markeerimise kõiki võimalusi ja kasutuskohti.

„Õnnelikud võivad olla need laojuhid, kelle ladudes säilib kord ja organiseeritus iseenesest. Tavaliselt läheb aga laohoone ilma ladustamise ja liikumisreegliteta korrast ära- see aga hakkab vähem või rohkem segama igapäevatööd. Üheks odavamaks ja tõhusamaks vahendiks liikumis- ja ladustamisreeglite kehtestamisel on põrandapinna markeerimine joontega. Laohoone põranda markeerimine tõstab tööohutust, parandab ruumikasutust ja on laotöö korraldamiseks mitmel viisil hea abivahend,“ märkis Licht markeerimise vajadusi.

Ta lisas, et on loomulikult ka palju ettevõtteid, kus markeerimine ei ole otstarbekas, sest lao koormus on sedavõrd väike, et kogu liikumine ja ladustamine toimub iseeneslikult õigesti. „Või siis peab ladu olema sedavõrd paindlik, et ühtseid reegleid on raske sisse viia. Laopõranda markeerimisel tuleb silmas pidada, et liiga keeruline markeering on töötajatele raskesti arusaadav ja sellest ei peeta sageli kinni,“ õpetas Licht. Ent üldjuhul annab mehe sõnul igas laohoones tõstukite ja kahvelkärude, jalakäijate liikumisteede, kaubaaluste asukohtade ja ristmike markeerimine märgatavaid tulemusi, parandades tööohutust, muutes efektiivsemaks ruumikasutust ja parandades üldist lao korrashoidu.

Põranda markeerimiseks kasutatakse markeerimisteipe ja värve. "Markeerimisteibid on eelkõige mõeldud kasutamiseks madala koormuse ja sileda pinnaga ruumides. Teibid ei ole aga vastupidavad koormusele: kaubaaluste ülelohistamine ja tõstuki rattad võivad teibi kiiresti rikkuda. Teibi eeliseks on see, et teipi saab põrandalt vajadusel üles võtta," selgitas Licht. 

Värviga markeerimine sobib peaaegu kõikidele pindadele. Värvi eelisteks on ennekõike suurem füüsiline ja keemiline vastupidavus. Licht soovitab igal laojuhil enda jaoks läbi mõelda, kas lao põrand on piisavalt selgelt tähistatud, et iga liikleja teab, kus ta peab liikuma ning kuidas tuleb kaubaaluseid ladustada.

 

Jaga lugu:
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Enimloetud
Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80tonu@logistikauudised.ee
Lilia Roos
Lilia RoosReklaami projektijuhtTel: 585 485 10lilia.roos@aripaev.ee