Igal aastal uuendatav litsents tähendab tootjale, et EPAL annab ette kümneid lehekülgi juhiseid ja nõudeid, millele peab kas toodang või parandatu vastama, samuti kirjeldab see nõuded materjalile ja selle kvaliteedile. Nõutu fikseeritakse detailideni – näiteks aluse ehitusel kasutatud laudade mõõtmed tohivad ette nähtust kõrvale kalduda vaid millimeetreid, kasutatavate naelte tarnijad aga annab EPAL tootjale ette. Lisaks proovipartiile ja tehase inspekteerimisele litsentsi taotlemisel teeb organisatsioon ettevõttesse kontrollreide kvaliteedi kontrollimiseks.
Sellise karmi standardiseerimise põhjus on rahvusvaheline kaubavahetus, milles EUR-aluseid laialdaselt kasutatakse. Rangete tingimustega saab ühtlustada, et ükskõik, mis riigis valmistatud alus on uue kui remondituna täpselt teistega ühesugune. Aluse kasutajale aga tagab õigete materjalide kasutamine, et alus lubatud koormat ehk 2,5 tonni kanda jõuaks. Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühingu (PROLOG) juhi Illimar Paul teab õnnetusi kaubaveol, mille põhjuseks kehva kvaliteediga kauba-alused. Lisaks tagab standard, et tasuliste aluste väärtus on ühesugune.
Lisaks nõuete täitmisele tuleb litsentsi eest maksta. Metrosystem OÜ müügijuhi Villem Massuri sõnul maksab litsentsitaotluse läbivaatamine 600-800 eurot, liikmemaks ehk litsents ise 1000, samuti kannab ettevõte iga remonditud või toodetud aluse pealt kindla tariifi ühendusele. „Eks seda raha pärast ei taodelda. Iga põllumees teeb ja toodab, aga Eestis on võib-olla viis firmat, kes käivetega litsentsiga kaasneva kulu kinni maksta suudaks,“ kommenteeris ta. „Siin tehakse ikka täielikku jama – lüüakse templeid igale poole, lauad on eri paksusega, võltsitakse templeid. Ringlevatest kasutatud alustest on umbes pooled ehk umbes 100 mln krooni (enam kui seitse mln eurot – toim) väärtuses piraatalused ja tihti kliendid ise ka ei tea seda.“
Kalevi šokolaadivabrik sai Äripäevalt reedel teada, ent neile litsenseeritud kasutatud EUR-aluseid tarnival Absolut Ehitus OÜl ei ole EPALi litsentsi. „Kuna saime info täna, siis uurime asja ja kujundame selle järgselt oma arvamuse edasise osas,“ kommenteeris AS Kalev Chocolate Factory Operatsioonide direktor Tarmo Virkus. „Absolut Ehitus OÜ ostab meilt tagasi mitteringluses olevad ning samuti ka katkised kaubaalused.“
Teadmatust täiendab ka säästusoov – nii uue kui kasutatud legaalse ja piraataluse hindades leiab erinevuse. Siin soovitab Massur olla skeptiline nende vahendajate suhtes, kes küll tootmisega ei tegele, aga vahendavad aluseid. Ehkki kauplemisel pole litsents vajalik, on selles tegevuses Massuris sõnul kahtlast. „Meie kogemusel on pooled tagasi tulevatest alustest katki ehk vajavad parandamist. Kellel parandamiseks litsentsi ei ole, aga kes EUR-aluste hinnaga aluseid kokku ostavad ja edasi müüvad, kas neile jõuavad siis ainult terved alused või nad müüvad ainult terveid aluseid ja katkisi korda ei tee, viskavad minema? See on ju jama,“ resümeeris Massur.
Aluse legaalsust saab Massuri sõnul hinnata silma järgi – EPALi kodulehel leiab detailse loetelu, kuidas ära tunda legaalselt toodetud või remonditud kaubaalust. Näiteks peab lisaks alusele põletatud tunnustele ning kvaliteetsele ja ühtlasele materjalile remonditud alusel olema parndajafirma eritunnustega nael. Samuti saab küsida tootjalt või remontijalt litsentsi olemasolu. Viimast saab kontrollida ka EPALi kodulehel.
Tarbijate kontrollile lisaks plaanib EPAL aga ka kohalikke tolli- ja politseiametnikke koolitama hakata, et piraatalused näiteks tollis ära tunda. „Koolitame praegu Lätis ametnikke, lähiajal teeme seda ka Eestis. Samuti käib alusetootjatega tihti kaasas kriminaalsed skeemid, nii et koostöö maksuhalduri ja teiste valitsuse institutsioonidega peaks aitama ka neid lõhkuda,“ kommenteeris Likso.