Möödunud aastal juhtus Eestis viiendiku võrra enam liiklusõnnetusi, mis tõid kaasa 700 mln krooni (ligi 45 mln euro) eest liikluskahjusid. Kolm ohtlikumat ristmikku tõid sadade avariidega kokku ligi viis miljonit krooni ehk ligi 350 000 eurot liikluskahjusid.
LKFi analüütiku Meelis Arumägi sõnul oli 2010. aasta harjumuspärasest erinevate ilmaolude tõttu "eriline" ka liikluskindlustuses. "2010. aastasse jäid viie aasta kolm kõige õnnetusterohkemat kuud: jaanuar, veebruar ja detsember," lausus Arumägi.
LKFi kahjuennetuse valdkonna juhi Erik Ernitsa kinnitusel muutus 2010. aastal liiklusõnnetuste situatsioonide jaotus võrreldes 2009. aastaga. "Tagant otsasõitude ja tagurdamisel toimunud õnnetuste osakaal langes vastavalt 21%-le ja 24%-le," kirjeldas Ernits.
Kahjuennetuse valdkonna juhi andmetel on ohtlikumate liiklussõlmede nimekiri jäänud samaks võrreldes 2009. aastaga. "Enim liiklusõnnetusi toimub jätkuvalt Rocca al Mare ringristmikul, kus 152 õnnetusega tekitati kokku 2,4 miljonit krooni kahju," ütles Ernits. "Järgnesid Ülemiste ristmik 134 ja Taksopargi ristmik 90 õnnetuse ning vastavalt 2,1 ja 1,3 miljoni krooniste väljaminekutega."
Artikkel jätkub pärast reklaami
TAUST 2010. aasta kohta
- õnnetusterohkemad kuud - jaanuar, veebruar, detsember
- vähem toimus avariisid aprill-september
- liikluskahjud - 700 mln kr (45 mln eurot), +4%
- kindlustusjuhtumite arv - 32 272 liiklusõnnetust, +19%
- keskmine kindlustushüvitise suurus - 21 682 krooni (1350 eurot, -13%),
- keskmine päevamakse 4,71 krooni (0,3 eurot ehk -12%)
- tagant otsasõitudel ja tagurdamistel juhtunud õnnetused - 21% kogu õnnetustest. Kasvas teeandmiskohustuse eiramisest tingitud õnnetuste arv
Allikas: Eesti Liikluskindlustuse Fond
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Aasta 2025 tõi Euroopa teemaksusüsteemidesse mitmeid uuendusi. Järgnevatel kuudel on neid oodata veelgi - mitmed riigid uuendavad tehnoloogiat ning paljud lisavad CO₂-põhiseid tasusid veokitele, et täita ELi kliimapoliitika eesmärke. See tähendab, et maanteeveofirmad peaksid juba täna mõtlema seadmete uuendamisele ja uute reeglitega kohanemisele, et tagada vastavus nõuetele ja säästlikkusele.