Autor: Rivo Sarapik • 8. september 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maanteevedu taas tõusuteel

Maanteevedudes on tekkinud suhteliselt ainulaadne olukord - majandus on vaikselt toibumas, veokite hulk turul vähenenud, konkurents naaberriikidest nõrgenenud.

Marko Lukk, Swedbanki maanteetranspordi sektori juht

Maanteetranspordi sektorit Eestis iseloomustab suur hulk väikeseid ettevõtteid, mida on kokku üle 2000. Rohkem kui 10 töötajaga ettevõtete osakaal on kõigest ca 20%.

Sektor läbis suure languse

Lähtuvalt maanteetranspordi ettevõtete käibenumbritest oli sektori rekordaasta 2007, mille jooksul oli maht kokku 18,17 miljardit Eesti krooni. 2009. aastal kujunes sektori käibeks 12,33 miljardit krooni, mis aastases võrdluses tähendab 27 % langust ehk mahud langesid 2004/2005 aasta tasemele.Transport oli üks esimestest sektoritest, mis sai majanduslanguse käigus tagasilöögi - juba 2008. aasta teisest poolest näitas sektor negatiivset kasvu, peamiseks põhjuseks sisetarbimise jahtumine. Lisaks sellele tõi maanteetranspordi sektori ettevõtetele probleeme buumi ajal liiga agressiivne laienemine. Laieneti peamiselt võõrkapitali toel, kuna pankade omafinantseeringu nõuded olid madalad.

Selle tulemusena tekkis olukord, kus ettevõtete võlakoormus muutus kõrgeks, kuid turu tõusutrend oli muutunud languseks. Väikese omakapitali tõttu puudus paljudel ettevõtetel puhver langeval turul edasi tegutsemiseks ning tulemuseks oli maksejõuetus. 

2009. aastal kukkus uute veoautode müük ca 81 % langedes 202 ühikuni. See näitaja jääb alla isegi 2000. aasta tasemele.

Nüüd, 2010 aastal, on ettevõtted jälle valmis oma veokiparki uuendama ning vaikselt ka tegevust laiendama. See on igati mõistetav, kuna viimase pooleteise-kahe aasta jooksul pole veokiparke sisuliselt uuendatud. Ettevõtjad ise ei olnud vahepealsel perioodil valmis täiendavaid krediidiriske võtma ning samuti oli pankade suhtumine sektorisse tervikuna väga konservatiivne, kuna iga päev lisandus müügiplatsidele probleemidesse sattunud ettevõtete vara.

Maanteetransport taas tõusuteel

Mitmekülgse ja laia kliendibaasiga ettevõtted läbisid kriisi kõige edukamalt ning täna on maanteetransport esimeste majandussektorite hulgas, mis näitab paranemismärke. Mootoriks on olnud peamiselt ekspordi kasv ning vaikselt on taastumas ka impordi osakaal. Lisaks ekspordi kasvule on käivete ja marginaalide suurenemisele kaasa aidanud ka konkurentsi vähenemine – veokipark on majanduslanguse perioodil oluliselt kahanenud. Hinnanguliselt vähenes veokite ja haagiste arv aastatel 2009-2010 isegi 1000-1500 ühiku võrra, seda eelkõige varade konfiskeerimise ja riigist välja müümise tagajärjel. Täna võime tõdeda, et aastal 2009 oli Eestis selgelt veovõimsuse ülejääk.

Meie ootasime olukorra paranemist käesoleva aasta teises pooles, kuid juba täna võib öelda, et alates veebruarist on ettevõtete käive tõusnud ning nii mõnigi ettevõte saavutas märtsis ja aprillis oma ajaloo parimad käibenumbrid. Kuna tänu ekspordile kasvas nõudlus transpordi järele järsult, on ettevõtetel üle pika aja õnnestunud ka marginaale tõsta. Võime oodata selle trendi jätkumist ja isegi täiendavat kasvu aasta teises pooles. Prognoosime sektori 2010. aasta kasvuks ca 10-15%.

Samas on kasvavate käivete ja kasumimarginaalide taustal ettevõtetele endiselt probleemiks deebitoride maksekäitumine ning pikad maksetähtajad. Olukorra paranemisega maanteetranspordi sektoris on taaskord teravalt päevakorda kerkinud ka tööjõu probleem, kuna häid autojuhte pole tööjõuturult piisavalt võtta. Juhtide keskmine vanus on kõrge ning asjalike noorte järelkasv pole olnud piisav.

Pangad esitavad finantseerimisel rohkem küsimusi

Lähituleviku finantseerimisotsused buumiaegadega võrreldavaid 5-10% omafinantseeringumäärasid tõenäoliselt ei sisalda. Tavapärane sissemakse liisingule peaks jääma 15-20% juurde ning tähtajaks kuni 5 aastat. Kindlasti oleme valmis tegema ka erandeid – finantseerimisel eelistame ettevõtteid, kellel on mitmekülgne ja lai kliendiportfell, turul tegutsemise kogemus ning on äri laiendamiseks võimalusi ja soovi panustada ka omavahendeid. Paremas olukorras on ettevõtted, kel on piisavalt omakapitali.

Kindlasti esitame liisingutaotluse saamisel varasemast rohkem küsimusi – sooviga saada paremini aru ettevõttest ja tema ärist. Turu tervise huvides ei soovi me finantseerida lühikese perspektiiviga ettevõtjaid, kes esimeste raskuste tekkimisel hakkaksid alapakkumistega turu tervist rikkuma.

Täna eelistame finantseerida ettevõtteid, kel on oma äritegevusest pikk visioon ning kes lühiajalise kasu asemel näevad suuremat pilti. Lõppkokkuvõttes toob see kasu kogu maanteetranspordi turule.

Kuidas edasi?Sektoris on tekkinud suhteliselt ainulaadne olukord - majandus on vaikselt toibumas, veokite hulk turul vähenenud, konkurents naaberriikidest nõrgenenud. Tõenäoliselt aasta, paari jooksul hakkab konkurents uuesti kasvama. Seetõttu soovitan tekkinud soodsamat olukorda targalt kasutada, hoida selgelt meeles hiljutist kogemust ning heade aegade alguses pigem ka reserve koguda.

Ülikiire laienemine turul, lootuses, et ehk turg kasvab samas tempos edasi, võib viia ettevõtte ühel päeva taas raskete valikute ette. Keerulised ajad majanduses ei pruugi veel möödas olla, pigem soovitan olla jätkuvalt konservatiivne ning liikuda ettevõtte arengus edasi sammhaaval.

Jaga lugu
Logistikauudised.ee toetajad:
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077