Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kütuseturul toimuv ei ole aus ega õiglane konkurents
Täpselt nii ütleb iga aus ettevõtja. Kütuseturg vajab selgemat reguleerimist ja maksuhalduri arvates on olukorra normaliseerimise üks lahendus eelkõige tegevuslubade süsteemi muutmine senisest nn formaalsest teatamisest garanteeritud loamenetluseni, et tagada kindlustunne teiste turul osalejate suhtes.
Kütusesektoris toimuv näitab selgelt, kui suur on kahju riigieelarvele ja ausale konkurentsile. Iseloomulik on, et väga lühikese aja jooksul tekitatakse suur kahju ja maksude sissenõudmine on praktiliselt võimatu, sest ilma varata äriühingust ei ole midagi võtta.
Kui vaadata majandustegevuse registris kütusekäitlejate registreeritavate ettevõtete arvu, siis on kõik justkui hästi. Sel aastal registreerib end keskmiselt 13,6 ettevõtet kuus. Võrdlusena - 2008. aastal oli see keskmiselt kolm ettevõtet kuus. Olgu öeldud, et praegu on Eestis registreeritud 368 kütusega tegelevat ettevõtet. Soomes on neid hinnanguliselt kümmekond. Kas suure hulga tegutsejate korral on paranenud ka tingimused tarbija jaoks, st hind on soodsam, seda otsustab igaüks ise. Paraku võtavad paljud äriühingud kogu tulu, sealhulgas ka riigimaksud välja “petturfirmade” kaudu.
Eeltoodu ja kütuseturu osaliste soov tingiski maksuhalduri ainuvõimaliku resoluutse tee ehk tagatiste määramise ettevõtjatele. 2009. aastal kaotas riik kütusesektoris toimuvate maksupettuste tõttu hinnanguliselt 325 miljonit krooni käibemaksu. Alates selle aasta algusest on maksuhalduril õigus määrata tagatisi selles valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele ja amet on seda võimalust ka rakendanud, aga mitte nii suures mahus kui täna.
Käitumise muutmise tingis MTA riskianalüüs, mis näitab, et olukord halveneb ja seda sõltumata suuremast kontrollide mahust. Esimese poolaastaga jäi käibemaksu saamata ligi 360 miljonit, mis on juba rohkem kui eelmisel aastal kokku. Kui olukord nii edasi läheb, võib aastane prognoositav maksukahju ületada 700 miljonit krooni.
Maksuhaldur plaanib hinnata eraldi kõigi kütusesektoris tegutsevate ettevõtete riskitaset ja määrata individuaalne tagatis igale ettevõtjale. Miks rakendame seda kõigile? Sellepärast, et siis saavad turul osalejad muuta turul toimuvat, st osta kütust vaid käitlejalt, kellele on tagatis määratud ja kes on selle ka tasunud. Ausatel ettevõtjatel on siis selge ülevaade oma tehingupartneritest ja nad saavad olla veendunud, et tehingult on riigimaksud ausalt deklareeritud ja tasutud. Vastasel korral tuleb kütuse käitlejal arvestada maksuhalduri võimaliku kontrolliga.
Ettevõtjad võivad tagatise tasumist kinnitavat dokumenti küsida oma äripartnerilt alates septembri keskpaigast.
Seotud lood
Maksuhalduri kontrolliosakonna juhi Egon Veermäe sõnul tuuakse Lätist Eestise suurtes kogustes metalli ja kütust. Äri käib varifirmade kaudu.
Maksuameti ponnistused kütuseturu korrastamisel jäävad küsitava väärtuse ja tagajärgedega ettevõtmiseks seni, kuni seadusandja pole oma järjekordset praaki käibemaksuseaduses ära parandanud, nendib EML juhatuse liige Lasse Lehis.
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
5
6
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
Viimased uudised
Luubi all 15 huvitavamat uudisveokit IAA Transportation messilt
Konverentsid
Hetkel kuum
Luubi all 15 huvitavamat uudisveokit IAA Transportation messilt
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele