Üle poole aasta kestnud kohtusaaga kestel pankrotistunud aknatootja Glaskek Alumiinium hages tolliagentuuri Combitek Logistika uuesti, nüüd oodatakse taas kohtuotsust, ilmneb kohtuteadetest.
Pooleteise nädala pärast, 7. juunil teatab Tallinna Ringkonnakohus oma otsuse tsiviilasjas nr. 2-09-27416, mille põhjal pankrotis AS Glaskek Aluminium on esitanud apellatsiooni Harju Maakohtu 1. veebruaril tehtud otsusele (versus OÜ Combitek Logistika). ). Istung toimus esmaspäeval, 24. mail Tallinna Ringkonnakohtus ja kohtunikuks oli kohtunik Malle Seppik.
22. jaanuaril olid Glaskek Alumiinium ja Combitek tüli arutelul Harju maakohtu Kentmanni kohtusaalis kohtunik Maie Seppo juhtimisel. Kohtuasja 2-09-27416 raames on AS Glaskek Alumiinium esitas OÜ Combidek Logistika vastu võla nõude. Teemaks oli pea poole miljoni tuuris maksuvõla nõue, mis jäi üles segadustest tollis.
Kohtuistungi järel, 1. veebruaril langenud kohtuotsuse järgi ei saanud Glaskek Combidekilt ei täit summat (390 075 krooni) ega isegi mitte poolt (195 337,5 krooni).
Taustaks:
2006. aasta suvel vedas Glaskek Combideki vahendusel Iisraelist kaupa Eestisse kolmel korral. Kaupu toodi aladelt, mis Iisrael vallutas 1967. aasta 6-päeva sõjas ja seetõttu ei kuulu euroliidu silmis erisoodusega kohtlemise alla, kuid ilmselt rakendati kaubaveol erisoodus-tingimust. 24. mail 2007 esitas Maksu- ja Tolliamet (MTA) sellest asjaolust lähtuvalt maksuotsuse tasumata tollitasude asjus Glaskekile summas 390 075 krooni (täiendav importtollimaks + käibemaks). Glaskek vaidlustas selle, kuid 10. juuli 2007 vaideotsuse alusel jäi siiski õigus MTA-le.
Kohtukäigu tulemusel ei saanud maksuotsuse asjus Glaskek õigust 25. septembril Tallinna Halduskohtust ega 30. juunil 2009 Tallinna Ringkonnakohtust. Otsused jõustusid sama aasta 22. septembril. Riigikohus ei võtnud asja arutlusele. Ilmselt seejärel Glaskek tasus makseotsuses nõutud summa MTA-le.
Siis Glaskek kahandas nõuet poole peale (195 337,5 krooni) ja asus seda nõudma Combidekilt, heites viimasele ette asjatundjana valenõuande andmist. Summa pooleks jagamisel toetus Glaskek Euroopa Nõukogu määrusele, mis sätestas, et võlgnik on deklarant (siis Combidek), kuid kaudse esindamise korral isik (Glaskek), kelle eest tollideklaratsioon esitatakse, on samuti võlgnik. Seega on võla eest vastutamine solidaarne.
Seda summat 195 337,5 krooni hakkas aknatootja alates 24. septembrist 2009 tolliagentuurilt tahtma. Selle summa nõudmine oli päevakorras ka 22. jaanuari 2010 istungil Harju maakohtu Kentmanni saalis.
1. veebruaril langetatud kohtuotsuses aga Glaskek õigust ei saanud ja Combidek pääses 195 337,5 krooni maksmise nõudest. Kohtukulud jäid kaotanud hageja, siis Glaskeki kanda.
Kohus põhjendas oma otsust järgmiselt:
"Kohus leiab, et täiendav importtollimaks ja käibemaks on hageja maksukohustus, mille tasumisel ei teki hagejal VÕS § 69 lõigete 1 ja 2 alusel kostja suhtes tagasinõudeõigust.
Kostja ei teavitanud hagejat, et hagejale saadetud kaubad ei vasta sooduskohtlemise tingimustele, mistõttu tekkis täiendava maksu maksmise kohustus, mida ei saa käsitada hagejale tekkinud kahjuna. Hageja kahjuna saaks käsitada näiteks tollivõlalt arvestatud intressi või muid sanktsioone, kuid selliseid sanktsioone ei ole hageja suhtes kohaldatud."
17. veebruaril kuulutati kohtumäärusega kuulutati välja AS Glaskek Alumiinium pankrot. Võlausaldajate koosolek kutsuti kokku 10. märtsiks.
Seotud lood
Riigikohtu otsuse kohaselt on impordimaksude tasumine alati importööri kohustus. Ka siis, kui tollidokumendid esitas importööri eest tollideklarant.
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.