Riik suhtub transiidiärisse Kesk-Aasiaga leigelt

Transestonia korraldaja Illimar Paul tõdeb, et kasahhid on küll ilmutanud taaskord huvi Eesti sadamate vastu ning Eesti logistikafirmad teevad jätkuvalt jõupingutsi Kesk-Aasia suunalise transiiditeenuse arendamiseks. Riiklikul tasandil ei ole Pauli sõnul aga paraku midagi edasi arenenud.

Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni tegevdirketor Ago Tiiman tunnistab, et ei ole teada, mis põhjusel riik Kesk-Aasia suunas ei tegutse. „Raha puudumine oleks hetkel vaid vabandus, mitte põhjus,“ leiab ta siiski. Tema sõnul puudub Eestil lihtsalt pikaajaline, eesmärgipärane ja praktiline välispoliitiline kontseptsioon koos rakenduskavaga.

Sillamäe Sadama nõukogu esimehe Tiit Vähi sõnul tõestavad tihenevad kontaktid meie ja Kesk-Aasia ettevõtjate vahel riigipoolse toetuse vajalikkust. „Kesk-Aasia ärimehed tulevad Baltikumi niikuinii, kui kontakteerumine meie naabritega on aga lihtsam, siis jääme meie sellest ärist kõrvale,“ võtab Vähi kokku.

Majandus- ja komunikatsiooniministeerium ei kommenteeri, miks ei ole Eestis liigutud edasi riikliku esinduse loomiseks Kasasthanis. Küll tõstetakse aga esile, et tänavu märtsis toimus Eesti ja Kasasthani valitsuste vaheline komisjon, kus oli oluliseima küsimusena arutusel koostöö transpordi ja transiidi valdkonnas.

Juunis on plaanitud vastuvisiit Kasasthani, kuhu on kaasa tulemas ka Tallinna Sadama ja Eesti Raudtee esindajad.

Eesti transiidisektori arvamusliidrite hinnanguid aasta jooksul transpordi- ja logistikasektoris toimunud arengutele loe Äripäeva maikuu infolehest Transport ja Logistika.