Autor: Siim Sultson • 17. märts 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rahast lage airBaltic sai teiste arvelt süsti
Lätlaste lennufirma kõmiseb kui tühi tünn, mille finantsaukude plaasterdamiseks andis riik raha tele-raadio vahenditest, õla pani alla ka lennufirma president, teatab bb.lv.
Lennufirma senine põhikapital oli 11,1 miljonit krooni, mida on 4,42 miljardi kroonise käibega firma jaoks selgelt liiga vähe. Nüüd sai airBaltic oma põhikapitalile lisaks veel 663 miljonit krooni. Sedasi peaks kahanema ka firma maksevõimetus.
Rahasüst jaguneb kaheks.
344,8 miljonit krooni tuleb riigilt, kes vajaliku summa leidis lihtsalt: see võeti riikliku raadio ja televisiooni keskuse vahenditest.
Summa teise poole - 318,2 miljonit krooni - eraldab airBalticu president Bertolt Flick oma firmast Baltijas aviacijas sistemas.
Siiski jääb lennufirma omanikering muutumatuks. Riigile kuulub firmast 52,8% ja Flicki firmale Baltijas aviacijas sistemas 47,2%.
Lennufirma nadi seisu põhjustas 2008. aastal saadud kahjum 614,4 miljonit krooni. Ehkki 2009. aastal sai airBaltic kasumit 309,4 miljonit krooni, ei jätkunud sellest firma rahalise augu lappimiseks.
Sellise seisuga oli lennufirmal võimatu saada pankadelt headel tingimustel krediiti. Liiatigi ootab ju oma terminali ehitamine Riia Lennujaama. Selle maksumuseks kujuneb ilmselt 1,39 miljardit krooni, kuid seda tuleb airBalticul rahastada oma vahenditest.
Jaga lugu 
Liitu Logistikauudiste iganädalase uudiskirjaga, et ükski oluline teema valdkonnas ei jääks märkamata.
Logistikauudised.ee toetajad: