Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rahast lage airBaltic sai teiste arvelt süsti
Lennufirma senine põhikapital oli 11,1 miljonit krooni, mida on 4,42 miljardi kroonise käibega firma jaoks selgelt liiga vähe. Nüüd sai airBaltic oma põhikapitalile lisaks veel 663 miljonit krooni. Sedasi peaks kahanema ka firma maksevõimetus.
Rahasüst jaguneb kaheks.
344,8 miljonit krooni tuleb riigilt, kes vajaliku summa leidis lihtsalt: see võeti riikliku raadio ja televisiooni keskuse vahenditest.
Summa teise poole - 318,2 miljonit krooni - eraldab airBalticu president Bertolt Flick oma firmast Baltijas aviacijas sistemas.
Siiski jääb lennufirma omanikering muutumatuks. Riigile kuulub firmast 52,8% ja Flicki firmale Baltijas aviacijas sistemas 47,2%.
Lennufirma nadi seisu põhjustas 2008. aastal saadud kahjum 614,4 miljonit krooni. Ehkki 2009. aastal sai airBaltic kasumit 309,4 miljonit krooni, ei jätkunud sellest firma rahalise augu lappimiseks.
Sellise seisuga oli lennufirmal võimatu saada pankadelt headel tingimustel krediiti. Liiatigi ootab ju oma terminali ehitamine Riia Lennujaama. Selle maksumuseks kujuneb ilmselt 1,39 miljardit krooni, kuid seda tuleb airBalticul rahastada oma vahenditest.
Seotud lood
Kas oled kunagi teinud äriotsuse, tuginedes vaid kõhutundele? Tõenäoliselt küll. Ettevõtluses on intuitsioonil oma koht, kuid tänapäeva kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas võib see osutuda petlikuks. Kuidas teha vahet tundel ja tegelikkusel? Vastus peitub andmetes. Andmetark juhtimine ei ole enam pelgalt suurkorporatsioonide pärusmaa, vaid edu võti igas suuruses ettevõttele.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele