Lätlaste lennufirma kõmiseb kui tühi tünn, mille finantsaukude plaasterdamiseks andis riik raha tele-raadio vahenditest, õla pani alla ka lennufirma president, teatab bb.lv.
Lennufirma senine põhikapital oli 11,1 miljonit krooni, mida on 4,42 miljardi kroonise käibega firma jaoks selgelt liiga vähe. Nüüd sai airBaltic oma põhikapitalile lisaks veel 663 miljonit krooni. Sedasi peaks kahanema ka firma maksevõimetus.
Rahasüst jaguneb kaheks.
344,8 miljonit krooni tuleb riigilt, kes vajaliku summa leidis lihtsalt: see võeti riikliku raadio ja televisiooni keskuse vahenditest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Summa teise poole - 318,2 miljonit krooni - eraldab airBalticu president Bertolt Flick oma firmast Baltijas aviacijas sistemas.
Siiski jääb lennufirma omanikering muutumatuks. Riigile kuulub firmast 52,8% ja Flicki firmale Baltijas aviacijas sistemas 47,2%.
Lennufirma nadi seisu põhjustas 2008. aastal saadud kahjum 614,4 miljonit krooni. Ehkki 2009. aastal sai airBaltic kasumit 309,4 miljonit krooni, ei jätkunud sellest firma rahalise augu lappimiseks.
Sellise seisuga oli lennufirmal võimatu saada pankadelt headel tingimustel krediiti. Liiatigi ootab ju oma terminali ehitamine Riia Lennujaama. Selle maksumuseks kujuneb ilmselt 1,39 miljardit krooni, kuid seda tuleb airBalticul rahastada oma vahenditest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Hetkel kuum
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees