AS Tallinna Sadam juhatuse esimees Ain Kaljurand pidas 25%-st jaanuari kaubakasvu erakordseks, kuid tõusutrendi jätku kindlustavaks.
"Jaanuari 25%-ne kaubamahtude kasv tulenes paljuski, sellest, et sadamast tehti siis kolme suure laevaga söe väljavedu," selgitas ta kosutavalt kõlava jaanuari kaubamahu kasvunumbri kujunemist. Ehk teisisõnu oleks ilma nende laevadeta tulnud ka kasv, kuid mõneti väiksem. Samas, loomulikult, tuleb selliseid sesoonseid kokkulangemisi mahtude paisumise osas hiljemgi
"Kuid kaubamahtude trend on tõusujoones - see on kindel," teatas Kaljurand vaoshoitud enesekindlusega.
Milles põhjus, kuidas jõuti selliste tulemusteni?
"Meie eelised - hea navigatsioon, sügav sadam - hakkasid taas mõjule saama," loetles Kaljurand üles vaid mõned põhjused. Lisaks muidugi ka, hoolimata majanduskriisist, tehtav pidev sadama arendustöö. Samas on veel vaja tema sõnul ka jääolud ja nendega hakkama saamine pöörata enese kasuks.
Milliseks võib kujuneda veebruari ja järgnevateki kuude kaubamahtude areng?
"Raske öelda...., ma ei usu, et see kasv saab olema 25%, see näitaja on tingitud ikka erioluorrast, kuid tõus jätkub," vaagis ta mõtlikult tuleviku arenguid.
Võrdluseks: lätlaste jaanuari kaubaveomahtude muutus 2009. ja 2010. aasta jaanuaride võrdluses polnud kaugeltki nii hea. Otse vastupidi, Läti suursadamad Riia, Ventspilsi ja Liepaja pidid kambapeale vastu võtma hoopis 10,4%-lise languse. Riia Sadam kaotas kaubamahtu 15,6% ja Ventspilsi Sadam kaotas 10%. Vaid Ventspilsi Sadam, mis suuruselt Tallinna ja kahe eelmise kodumaise liigikaaslase kõrval on väikseim, saavutas kaubavoo kasvuks 24,6%.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Võrreldes 2009. aasta jaanuariga paisus Tallinna Sadama kaubakäive tubli neljandiku, ilmneb sadama kaubanäitajatest.
Transiidiärimees ja Silmet Grupp AS juhatuse esimees Tiit Vähi rõõmustas Tallinna Sadama jaanuari kaubakäibe 25%-se kasvu üle, kuid kahtleb edasises edus.
Võrreldes 2009. aasta jaanuariga, taandus Läti sadamate kaubakäive üle kümnendiku, teatab Baltic Course.
Võrreldes aasta varasemaga, on Tallinna Sadama selle aasta jaanuaris import paisunud poole võrra, eksport üle kümnendiku, transiit veerandi, ilmneb majandusnäitajatest.
Eesti logistikasüsteem on tänu oma strateegilisele asukohale, arenenud taristule ja digilahendustele üks tõhusamaid Baltimaades. Riik ühendab Põhja- ja Ida-Euroopa turge, pakkudes hästi toimivat maantee-, raudtee-, mere- ja õhutranspordi võrgustikku.