Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinna Sadama jaanuar veerandi võimsam
Selle aasta jaanuaris kasvas sadama kaubavoo kogumaht 25%.
Kaubavoogude lastiliikide lõikes oli jaanuaride võrdluses suurim tõusja puistlast kasvuga 298,2%. Kui 2009. aasta jaanuaris veeti seda lasti 167,4 tuhat tonni, siis selle aasta jaanuaris 666,4 tuhat tonni.
Teine suurim kasvaja oli segalast (+53,8%) ehk tasemelt 17,0 tuhat tonni tasemele 26,1%.
Konteinerite veo osas toimus kasv massiosas (17,4%). Kui 2009. aasta jaanuaris veeti 84,3 tuhat tonni ja selle aasta jaanuaris 98,9 tuhat tonni. Samas see kaubaliik konteineriti kahanes 8,2% ehk tasaemelt 11 850 TEU-d (2009) tasemele 10 876 TEU-d (2010).
Ro-ro kaubad kasvasid 8,4% ehk tasemelt 193,8 tuhat tonni tasemele 210,2 tuhat tonni. Verdellast kasvas 4,3% ehk tasemelt 2 019,3 tuhat tonni tasemele 2 106,6 tuhat tonni.
Suurim langeja oli mittemereline vedu (-94,6%). Kui eelmise aasta jaanuaris oli selle maht 4,4 tuhat tonni, siis selle aasta jaanuariks langes see praktiliselt nulli ehk tasemele 0,2 tuhat tonni.
Kaupade osatähtsus lastiliikide lõikes jagunes järgnevalt:
Suurim ja olulisim on endiselt vedellast (67,8%), järgneb puistlast (21,4%), siis ro-ro kaubad (6,8%), siis konteinerid (3,2%), siis segalast (0,8%). Mittemerelise kauba osakaal langes praktiliselt nulli.
Seotud lood
Transiidiärimees ja Silmet Grupp AS juhatuse esimees Tiit Vähi rõõmustas Tallinna Sadama jaanuari kaubakäibe 25%-se kasvu üle, kuid kahtleb edasises edus.
Erinevalt Tallinna Sadamast hoiab Sillamäe Sadam täpsemad kaubakäibed enda teada, nimetades vaid üldnumbri. Samas sellel aastal kavatseb sadam oma kaubakäivet kasvatada neljandiku.
AS Tallinna Sadam juhatuse esimees Ain Kaljurand pidas 25%-st jaanuari kaubakasvu erakordseks, kuid tõusutrendi jätku kindlustavaks.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Leedu soovib kasvatada teemaksutulu ligi 60% võrra
3
Tänavuses edetabelis ligi 170 autovedajat!
5
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Kütuse hind pole enam üksnes tarbija mure
Leedu soovib kasvatada teemaksutulu ligi 60% võrra
Vaata, kui palju teenisid logistikasektori võtmetegijad II kvartalis maakondade lõikes.
Tänavuses edetabelis ligi 170 autovedajat!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele