Mis toimub Eesti idapiiril? Veokite piiriületused kukkusid kokku juba oktoobris
Raudteevedusid piiri sulgemise otsus ei puuduta
Valitsuse 20. novembri otsusega lõppeb igasugune kaubavedu maanteel Venemaaga 1.detsembrist 2026. Politsei- ja piirivalveameti statistika näitab, et idapiiri veokiliiklus kukkus järsult juba tänavu oktoobris ning seniste piiriületuste statistikas torkab eriti silma Serbia numbrimärgiga veokite suur osakaal. Nüüd peavad nad oma toiduainete transiidile uue teekonna leidma.
Luhamaa piiripunktis on suhteline vaikus juba alates tänavu oktoobrist.
Foto: Väinu Rozental
Eesti Vabariigi valitsus otsustas 20. novembril, et Eesti ja Venemaa vahelise maanteepiiri ületamine peatatakse 1. detsembril. Piiriületus peatatakse kõigis Eesti-Vene maanteepiiri punktides: Narva-1, Narva-2, Koidulas, Luhamaal ja Saatses. Kuue kuu pärast hindab valitsus, kas riigi julgeoleku huvides ja avaliku korra tagamiseks kehtestatud piirangut on vaja muuta.
Otsus on vastus Venemaa jätkuvale vaenulikule tegevusele Eesti ja teiste Euroopa riikide vastu. Eestis on tänavu kahel korral rünnatud kaitsetööstusettevõtteid ning kaitsepolitseiameti hinnangul olid mõlemal juhul tegude tellijateks Venemaa eriteenistused.
Valitsuse otsus puudutab inimeste ja sõidukite liikumist maanteepiiripunktide kaudu ega kehtesta täiendavaid piiranguid raudteekaubaveole. Raudteekaubavedu toimub vastavalt kehtivatele piirangutele ja võimalustele ning range tollikontrolli tingimustes.
Logistikauudised analüüsis politsei- ja piirivalveameti (PPA) avalikke piiriületuste andmeid, et välja selgitada, kui aktiivne on praegu Eesti ja Venemaa vaheline liiklus ning milliseid muutusi piiri sulgemine kaasa toob.
Statistikast ilmneb üks tähelepanuväärne asjaolu: veoautode piiriületuste arv mõlemas Eesti kagupiiri piiripunktis vähenes juba tänavu oktoobris enam kui poole võrra ning ka novembrikuine statistika näitab selgelt kahanemist.
Pärast Venemaa piiripunktide sulgemist peavad paljud Eesti ettevõtted äritegevuse ümber korraldama, mõnel tuleb ilmselt aga firma kinni panna. “Minu ärist pole praktiliselt midagi alles. Ongi kõik. Aitäh meie valitsusele,“ ütleb üks ettevõtja.
Riigikantselei teatas droonitootja Threod Systemsi rünnaku ilmsikstuleku järel, et peaminister Kristen Michal on palunud valmistada ette vajalikud sammud Vene piiri sulgemiseks.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.