Laopindade turul sisuliselt müüki ei toimu

Finantskriisist, langenud sisetarbimisest ja eksportturgude äralangemisest tingitult ei ole olulist elavnemist äripindade turul oodata enne 2011. aastat. Müügi- ja üürihindade dikteerijaks jäävad pikemaks ajaks ostja/üürnikud. Kruntide müügihinnad langevad veelgi, sest nõudluse kasvu lähiaastail oodata ei ole ja juba müügis olevate ning külmutatud projektide realiseerimine võtab aastaid.

Kõige suurema languse on kinnisvarainvesteeringute puhul läbi teinud arenduseks sobilike kruntide turg. Kunagisest väärtusest, mis küündis kümnete miljonite kroonideni on tänaseks järel mõned miljonid. Kuna ostjatele pangad laenuraha ei väljasta, siis omakapitali toel tehakse ostutehinguid vaid nn võileivahinnaga võrreldaval tasemel.

Keeruline on raha kaasamine ka rahavooge tootvatesse objektidesse. Tänased hea tootlusega tehingud ei pruugi samaks jääda ka tulevikus, kuna on surve üüride alanemiseks, tõusevad vakantsid ning uusi üürnikke leidub oluliselt odavamal tasemel kui senine üüritase.

Vaba rahaga turul opereerijaid on ka tänasel päeval. Seni osturallit ei korraldata kuni majanduse seis paraneb ning tunnetatakse kinnisvaraturu põhja. 1Partner Kinnisvara praktika kohaselt ollakse nõus sundseisus müüjate varasid ostma vaid tühiste summade eest.

Pankade hapude laenude portfelli jäänud maatükid, mille tagatisel on antud suuri laenusummasid, ei pruugi turule jõuda, sest pankadel ei ole mõtet nii suuri kahjumeid sisse võtta. Krundid jäetakse pankade bilanssi paremaid aegu ootama ja enne müüki viiakse vajadusel lõpuni detailplaneeringud.

Ostjate huvi puudumisel ja kehvast majandusolukorrast tulenevalt jätkavad arendusprojektide hinnad langemist. Paljud projektid jäävad aastateks pankade bilanssi väärtust koguma.