Savisaar: jutt, et transiidil ei ole tulevikku, on loba

„Kõigepealt tuleb selgeks teha, mida ootame ja mis meie eesmärgid on,“ alustas Edgar Savisaar oma ettekannet.

„Valitsus on selles küsimuses lõhki. Peaminister Ansip leiab, et objektiivsetel põhjustel Eesti transiit peabki kahanema ja sellel ei ole suurt tulevikku. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts on samal ajal seisukohal, et transiidil on Eesti majanduses oluline osa ja seda tuleks arendada ka edaspidi,“ ütles linnapea.

Ta ise enda sõnul tunnistab transiidi tähtsust, kuid ta pidi kahjuks tunnistama, et on kohanud retoorikat, mille kohaselt ei ole transiit oluline. „Räägitakse, et transiit kahanenud, kuna Venemaa sadamad saavad jalad alla. Viinamarjad on hapud.  Meil on kaks poliitikat. On vaja selgeks teha, mida ellu vaja viia. Ühega poliitikaga arendatakse Muuga sadamat ja teisega leitakse, et sellel ei ole tähtust. Kumba ellu viime? Üheaegselt ei ole võimalik mõlemaid teostada,“ rääkis Savisaar.

„Jutt sellest, et transiidil ei ole tulevikku, on loba. Eesti transiidil on pikk minevik ja hea tulevik,“ ütles linnapea, kes meenutas, et Tallinn oli transiidilinn juba 13. sajandil. „See oli mugav sadam ja maismaateede sõlm, mis meelitas siia ettevõtlikke inimesi,“ lisas ta.

„Miks Läti ja Soome transiit on edukas. Neil on poliitilisi lahkarvamusi Venemaaga aga see ei sega näiteks Lätit uute transiitkoridoride loomisel. Eestis põhjendamatult alandanud transiidi osatähtsust, toimub statistikaga manipuleerimine,“ lisas Savisaar.

Savisaar nentis, et transiidi äravool on täna reaalsus, millest on kasu lõiganud naaberriikide sadamad.  „On kahetsusväärne, et levivad väljaütlemised, nagu oleksid transiidiga tegelevad inimesed vääritud spekulandid. Tahetakse oma möödalaskmised teistel kaela määrida, teistele kes selles süüdi ei ole, kuid kannatavad,“ lisas ta.

Savisaar tõi välja, et investoreid huvitab stabiilsus ja soodus ärikliima. „Kui tänane peaminister teatab ametlikult, et Eestile kui põlisele transiidiriigile ei ole transiit vajalik, aga investorid on sadama infrastruktuuri paigutanud miljardeid kroone, siis millisest investorite usaldusest saame tulevikus rääkida. Meie strateegilised partnerid läänes ei suuda kuidagi mõista, miks Eesti keeldub sellisest soodsast tarnekanalist ja miks äkki on transiit osutunud vastumeelseks. Muuseas Eesti on ära öelnud ka Euroopa Liidule ja isegi NATO-le, kes on praegu huvitatud transiidist rohkem kui kunagi varem, kuna avaneks mittesõjaliste tarnete koridor Afganistani läbi meie idanaabri territooriumi. Meie kõige tehnoloogilisemad terminalid Baltikumis, millesse on investeeritud miljardeid, seisavad sadamates täitmata,“ lausus linnapea.

Savisaar leiab, et raudteetariifide tõstmisega karistati neid vedajaid, kes veel läbi Eesti kaupa veavad. „Transiidi rolli on Eestis põhjendamatult alahinnatud, raudtee jääb seisma, sadamad tühjaks, ei ole makse. Terminalidel on väärtus vaid siis kui need on koormatud,“ lisas ta.

„ELga liitumine on avanud meid lääne turu jaoks, kuid ei tohi kaotada ka ida turgu, ei saa töötada vaid ühes suunas,“ ütles Savisaar.

„Transiiti oleme ise oma poliitikaga kahanenud. 2007. aasta oli meil hea koostöö raudteealaselt, plaaniti autovedu, Narva silla ehitust. 2007. aastal muutus kõik. Selliseid  hüppeid ei ole meil vaja, on vaja järjepidevaust. See mõjuks hästi ka transiidiärile,“ rääkis meer.

„Kõik sõltub sellest, kas need vead, mis tegime 2007. poliitiliselt ära parandada,“ kommenteeris Savisaar, kuidas Eestis kaubavahetust elavdada.