Kavastu parv, millega kohalikud inimesed ja turistid on aastaid mõne minutiga üle Emajõe saanud, pole tänavu navigatsioonihooaega veel alustanud. Nii tuleb kohalikel jälle oma paat võtta, et ühelt kaldalt teisele saada.
Suurvesi pole parve ära uputanud, kuid Kavastu-poolsele kaldale jääv inimeste ja autode jaoks parvele minekuks vajalik ujuv pealesõidusild on küll osaliselt vee all, kirjutas Tartu Postimees. «Mingi suur elukas on selle vee alla vedanud,» selgitas Luunja vallalt parve rentiva ASi Giga juht Tiit Veeber. «Ilmselt on mõni suur puunott sinna keti taha kinni jäänud.»
Kõrge veetaseme ja väga tugeva voolu pärast pole seni ujuvsilda üles tõstetud. Uue nädala teises pooles kavatseb Veeber aga Kavastusse tellida kraana, et ujuvsild jälle töökorda saaks, siis hakkab ka parv sõitma.
Kavastu parv pandi lina- ja piimatootjate meeleheaks ja kohalike elu lihtsustamiseks sõitma 1899. aasta suvel, seisab Mäksa valla kodulehel. 1983. aastal läks üleveo kett katki ja parv kadus allavoolu. 1999. aastal taastati Kavastu parveliiklus ja pandi jõepõhjast üles tõstetud originaalhooratas tegema talle määratud tööd.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kas oled kunagi teinud äriotsuse, tuginedes vaid kõhutundele? Tõenäoliselt küll. Ettevõtluses on intuitsioonil oma koht, kuid tänapäeva kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas võib see osutuda petlikuks. Kuidas teha vahet tundel ja tegelikkusel? Vastus peitub andmetes. Andmetark juhtimine ei ole enam pelgalt suurkorporatsioonide pärusmaa, vaid edu võti igas suuruses ettevõttele.