Täna kogunenud Eesti Posti nõukogu kiitis heaks 2009. aasta kulude kärped 60 miljoni krooni kokkuhoidmiseks, teatas ettevõte pressile.
„Esialgsetel andmetel lõpetas postiettevõte eelmise majandusaasta küll ligi poole miljoni kroonise kasumiga, kuid vaadates üldist majandusseisu ja ettevõtte paari viimase kuu majandustulemusi, siis on kulude ja tulude ümbervaatamine igati vajalik. Täna pingutavad kõik ettevõtted, et langusest välja tulla ning ellu jääda,“ kommenteeris Eesti Posti nõukogu esimees Meelis Atonen.
Postiettevõte on aktiivselt tegelenud oma sisemiste tegevuskulude ülevaatamisega ja teinud erinevates valdkondades olulisi suuremahulisi kärpeid, et olla ka edaspidi postiturul konkurentsivõimeline. Juhatuse esimehe Ahti Kallaste sõnul on kärpeotsused ilmselgelt vajalikud. „Majandussurutis annab ennast valusalt tunda ka postiteenuste turul ega ole jätnud puudutamata Eesti Posti. Samas eeldavad need otsused kõikide töötajate poolt mõistmist ja valmisolekut. Kokkuhoid 60 miljonit krooni hõlmab nii tööjõukulusid, transporti, ITd, kantseleid kui ka varahaldust, “ lisas Kallaste.
Auditeerimata andmetel jäi Eesti Post eelmisel majandusaastal pea 980 mln käibe juures 0,4 miljoniga kasumisse. 2008 saadeti Eesti Posti vahendusel ligi 50 mln kirja, ligi 1,8 mln postimüügipakki ja ligi 1,2 mln ELS Kuller saadetist.
Üle Eesti on ettevõttel 406 postiasutust. Eesti Post annab täna tööd ligemale 3800 inimesele.
Eesti Posti nõukogusse kuuluvad Meelis Atonen (nõukogu esimees), Tauno Tuula, Toomas Leito, Reet Roos, Mario Lambing, Erich Teigamägi ja Indrek Raudne.
Seotud lood
Riiklik postifirma, mille tänavune eesmärk on keerulisest majandusolukorrast olenemata kasumi teenimine, sai esimesel poolaastal ligi kuus mln krooni kahjumit.
Moodsad laolahendused sisaldavad lisaks digitaalsele tarkvarale ning robottõstukitele pool- ja täisautomaatseid riiulisüsteeme, tornladusid ning komplektseid turvalahendusi, mis lahendavad kogu ettevõtte siselogistika. Willenbrock Baltic OÜ projektijuht Jaan Viita rõhutab, et oluline on vaadata siselogistikat tervikuna, sest vaid nii saab välja töötada maksimaalset kasu toova terviklahenduse.