Autor: Mariliis Pinn • 25. märts 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ühtse Euroopa taeva lõpuleviimine on vajalik eelkõige selleks, et parandada Euroopa lennundussüsteemi toimivust ohutuse, läbilaskevõime, lendude ja kulude tõhususe ning keskkonnakaitse seisukohast. Kuna nõukoguga jõuti kokkuleppele, on menetlus sellega lõppenud, teatas EL. 

Ühtse Euroopa taeva algatus käivitati 2000. aastal ja see muutis lennuliikluse korraldamise ühise transpordipoliitika osaks. Sellest ajast saadik on palju juhtunud. Laienemispoliitika, koos aktiivse naabruspoliitikaga, on laiendanud Euroopa lennundusturu 37 riigini. Laienev ühtne lennundusturg muudab ELi globaalseks jõuks. Lennundussektor kasvab keskmiselt 5% aastas ning prognooside kohaselt aastaks 2020 lennuliiklus kahekordistub. Ühtse Euroopa taeva teise paketi eesmärk on aidata lennundussektoril selle kasvuga hakkama saada ning hoida kokku aega, kütust ja teha lennud odavamaks ning ohutumaks.

Ühtse Euroopa taeva reformi käsitles parlament Marian-Jean MARINESCU (EPP-ED, RO) raportites. Euroopa lennundussüsteemi toimivuse ja säästvuse raporti poolt hääletas 614, vastu 47 ja erapooletuks jäi 24 saadikut. Lennuväljade, lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste raporti poolt hääletas 662, vastu 20 ja erapooletuks jäi 11 saadikut.

Reformiga nähakse ette funktsionaalsete õhuruumiosade väljaarendamise lõpuleviimine aastaks 2012, et saavutada lennuliikluse maksimaalne võimalik maht ja lennuliikluse korraldamise tõhusus. 

Lisaks kehtestatakse konkreetsete eesmärkidega tulemuslikkuse kavad navigatsiooniteenuste osutajatele.

Riiklikud järelevalveasutused peavad tagama järjekindla ja tõhusa järelevalve teenuste osutamise üle, et tagada ohutus ja tulemuslikkus.

Samuti nähakse ette Euroopa võrgu haldamise funktsioon, et tagada riiklike võrgustike ühtlustumine.

Lennusüsteemi reformi tulemusel antakse Euroopa Lennundusohutusametile (EASA) suuremad kohustused lennuväljade, lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste kohta ühtsete ja siduvate ohutuseeskirjade tagamiseks ning nende eeskirjade täitmise kontrollimiseks liikmesriikides. Selle tulemusel peaks paranema lennuohutus.

Määrus hõlmab kõiki üldsusele avatud ja kommertslendusid teenindavaid lennuvälju. Erandiks on sõjalised lennuväljad ning väga väikesed lennuväljad (maandumisraja pikkus alla 800 m). Samuti võivad liikmesriigid erandi teha lennuväljadele, mis teenindavad alla 10 000 inimese aastas. Määrus kehtestab ühised miinimumnõudmised seadmete, infrastruktuuri, juhtimise ning lennuvälja ümbruse osas ning lennujaama omanikud või käitajad peavad tegutsemisloa saamiseks neid nõudmisi täitma.

Lisaks nähakse ette sidusrühmade nõuanderühm, mis koosneb Euroopa esindusorganisatsioonidest, ning mis nõustab Euroopa Komisjoni lennuväljade, lennuliikluse korraldamise, aeronavigatsiooniteenuste ning lennujuhtidega seotud küsimustes.