Millised on eeldused, et Hiina konteinerveod hakkaksid Eestist läbima, uuris Tallinna Tehnikaülikooli doktor Andres Tolli.
Tolli kaitses detsembri keskel oma doktoritöö "Hiina konteinerveod läbi Eesti Venemaale ja Hiinasse tagasisaadetavate tühjade konteinerite arvu vähendamise võimalused".  Nimetatud doktoritöö on Eestis esimene ulatuslik uurimus globaalse logistika valdkonnas. Doktoritöö valmis emeriitprofessor Jüri Lavingu juhendamisel. Siin on kokkuvõte uuritust.
Maailma konteinervedudes domineerivad lähema kümne aasta jooksul Hiina konteinerveod, mis suurenevad viiendikult kolmandikuni maailma kõikidest konteinervedudest. Selleks, et osa saada nimetatud konteinervedudest, tuleb Eestil aktiivselt osaleda rahvusvahelisel konteinervedude turul globaalse tarneahela osana ning leida sobiv logistiline lahendus konteinerite transportimisele Eestisse suurtes kogustes. Eestit läbivate transiitkonteinerite suuremahuline vedu Hiinast saab toimuda meritsi, kas otselaevaliini (direct call) või hub- ja spoke-põhimõttel. Merevedude trendi kasuks räägib Hiina sadamates toimuv faktiline intermodaalsete vedude jaotus erinevate transpordiliikide vahel ja rahvusvaheliste vedajate kindel eelistus merevedudele. Hiina sadamad teenindasid 2007. aastal kokku 112 miljonit TEU.
Konteinerveod kasvavad jätkuvalt suursadamates üle kogu maailma, kuid maailma majanduse jahtumise tulemusena konteinervoogude kasvutempod aeglustuvad. Nii prognoositakse Aasia-Euroopa vahelise konteinervoo kasvuks ainult 6% esialgse kuni 19%-lise kasvu asemel 2008. aastal.
Suuremahuline Hiina konteinerivoog piirkonda loob võimaluse, et konteinerid veetakse läbi Tallinna Sadama ka tagasi Hiinasse. Siin on omakorda negatiivseks mõjuriks suure arvu Hiinasse tagastavate tühjade konteinerite tekkimine. Aastal 2006 tagastati Euroopast Hiinasse 41% konteinereid tühjalt ja Venemaalt Hiinasse vähemalt kuni 70% konteinereid tühjadena.
Seega tuleb eelnevalt mõelda võimalustele, kuidas vähendada Hiinasse tagasisaadetavate tühjade konteinerite suurt arvu. Kui Hiinasse tagasisaadetavad konteinerid jäävad valdavalt tühjaks, viib see omakorda konteinerite transportimise veokulu Hiinast Tallinna kõrgeks ning seab suure küsimärgi alla otselaevaliini käivitamise mõttekuse. Seega nii otselaevaliin kui ka Hiinasse tagasisaadetavate tühjade konteinerite arvu võimalikult madalal tasemel hoidmine on teineteisega väga tihedalt seotud võimalus ja eeldus.
Oluline on leida Hiinasse tagasisaadetavate tühjade konteinerivoogude vähendamiseks suuremahulisi eksportartikleid. Kuna Hiinast Venemaale imporditavad tarbekaubad konteinerites suunduvad piirkondadesse, kus jaekaubandus ja ostujõud kasvavad kõige kiiremini, siis on üheks sobivaks ekspordiartikliks vanapaber.
Vastavalt rahvusvahelisele parimale praktikale teostatakse enamik maismaa konteinervedusid erinevates sadamates autotranspordiga, nagu näiteks Los Angeleses 72%, Peterburis 99%, ja Hamburgis 67% ulatuses, siis on autovedusid otstarbekas kasutada ka vanapaberi transportimisel.
Oluline jätkata rahvusvahelise tasemega maanteede arendamist eelkõige Luhamaa ja Koidula suunal. Tähtis on juurde ehitada uusi piiripunkte autovedude tarvis piirile Venemaaga, kaasates selleks vajadusel ka erakapitali või spetsialiseerida mõni piiripunktidest täielikult ümber kaubavedudele, kasutades naaberriikide, nagu Soome, rahvusvahelist parimat praktikat. Autovedude arendamisest sõltub oluliselt suuremahuliste konteinervedude alustamine läbi Eesti Venemaale.
Kuna Hiinast on saanud maailma tarbekaupade tehas, siis on tavaline, et toodetega kaasneb ka ”tasuta” pakend. Seega tehased, mis valmistavad taaskasutatavast vanapaberist pakendeid, asuvad samuti Hiinas. Suure nõudluse täiendavaks põhjuseks Hiinas on ka kasvava metsa väikene maht. Maailma vanapaberi suurima importijana oli Hiina import 2006. aastal kokku 23,5 miljonit tonni.
Vanapaberi eksporti Venemaalt Hiinasse toetab ka suur vanapaberi turg kiiresti arenevates tiheda asustusega ja kõrge tarbimisega piirkondades Moskvas ja Moskva oblastis ning Peterburis ja Leningradi oblastis. Koos Eesti, Läti ja Leeduga moodustava perspektiivse vanapaberi ekspordi ühisturumahuks aastal 2014 on 247 721 TEU. 
Suuremahuline vanapaberi eksport Eestist vähendaks Hiinasse tagasisaadetavate tühjade konteinerite arvu, mis on omakorda olulisemaid eeldusi logistiliselt tasakaalustatud kaubavahetuse toimimiseks globaalses tarneahelas. See on ka tähtis eeldus alustamaks suuremahulisi Hiina konteineriseeritud importkaupade vedusid läbi Eesti Venemaale.
 

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele