Autor: Mariliis Pinn • 11. detsember 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maanteeamet: ülipikad autorongid on Eesti teedele liiga ohtlikud

Kuna Eesti teed on liiga kitsad, on moodulautorongide lubamine liiga ohtlik, selgitas maanteeameti liikluskorralduse osakonna juhataja Aare Pain.

Pain selgitas, et maanteede ja linnatänavate, neil paiknevate rajatiste, ristmike ning  teiste liiklusega seotud alade projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada seal esinevate sõidukite ning liiklejate mõõtmetega. „Eesti maanteede ja linnatänavate projekteerimisel ja ehitamisel  rakendatakse teede- ja side¬ministri 28. septembri 1999. a määrusega nr 55 kinnitatud "Maanteede projekteerimisenorme" ja Eesti standardit EVS 843:2003 "Linnatänavad",“ tõi ta välja.

Tingituna erinevate sõidukite suurest hulgast ja pidevast uuenemisest, võetakse projekteerimisel aluseks nn. arvutuslik auto. Arvutusliku autorongi piirmõõtmeks on 18,75 m, mille abil määratakse sõiduradade laiendid plaanikõverikel, pöörderaadiused ja liiklussaarte paigutus ristmikel, peale- ja mahalaadimise planeering, parklad, tanklate planeering jms. „Samal ajal on Eestis väga palju väljaehitamata maanteelõike (sealhulgas põhimaanteedel) ja linnatänavaid, mis ei vasta projekteerimisnormidega kehtestatud nõuetele,“ ütles Pain.

Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel ei täida 25,25 m pikkused autorongid direktiiviga ettenähtud pöörderaadiust ja nende autorongide pöördekoridori sisemise ringi raadius on ainult 2 m (direktiivis 5,3 m). Liikudes plaanikõverikel kulgevad autorongi tagarattad väiksema raadiusega kõverikku mööda kui pööratavad esirattad, mille tõttu on autorongi poolt hõlmatav ala laiem autorongi tegelikust laiusest.

„Plaanikõverikel raadiusega 2000 m ja vähem peab olema sõiduki (autorongi) pöördekoridori laienemisest tulenev sõidutee laiend. Laiendi suurus sõltub sõidutee laiusest sirgel, kiirusest, sõiduki  (autorongi) piirmõõtmetest (autorongide korral 18,75 m) ja  plaanikõveriku raadiusest ning autorongide määraval osatähtsusel ulatub see kuni 2,2 m-ni. 25,25 m pikkuste autorongide korral peaks see laiend olema veelgi suurem. Samal ajal Eesti väljaehitamata maantee- ja tänavalõikudel neid laiendeid ei ole,“ selgitas ta olukorda. „Seega ülipikad autorongid ei mahu maanteede ja linnatänavate väikese raadiusega plaanikõverikel, kus puuduvad sõidutee laiendid,  pärissuunavööndisse ning hõivavad teatud osa vastassuunavööndist.“

„Liiklusohutuse seisukohalt ei tohi taolisi olukordi lubada, kuna need on ääretult liiklus¬ohtlikud teistele teekasutajatele,“ ütles Pain.

Ka ristmike pöörderaadiuste suurused ja liiklussaarte paigutus ristmikel on otseselt seotud arvutusliku autorongi piirmõõtmega (18,75 m) ja nende pöördekoridori (pöördeala) suurusega. Tulenevalt ülipikkade autorongide pöördekoridori sisemise ringi väga väikesest raadiusest (pöördekoridori suurest laiusest), ei ole nende autorongidega paljudel ristmikel võimalik kas pöördeid üldse sooritada või on see liiklusohtlik, kuna pööret ei ole võimalik lõpetada pärissuunavööndis.

Möödasõiduteekond ülipikkadest autorongidest suureneb, mis halvendab suure liiklussagedusega ja piiratud möödasõiduvõimalustega Eesti  maanteedel niigi pingelist liiklusalast olukorda.

„Leiame, et teeomanikul ei ole õigust lubada ülipikkade autorongide sõiduga halvendada olemasolevaid liiklustingimusi,“ lisas mees. „Oleme seisukohal, et ülipikki autoronge ei tohi lubada Eesti maanteedele ja tänavatele nende ohtlikkuse tõttu.“

Soomes tehtud uurimistöö tulemused näitavad, et 25,25 m pikkune  autorong kaotab liikumissuuna kõrvalekaldel (ootamatu takistus teel)  väikese haardeteguriga (lumine, jäine, märg) sõiduteekattel täielikult  juhitavuse.

Hollandis eksperimendi ajal lubatakse 25,25 m pikkustel autorongidel sõita kindlatel teekondadel 4-rajalistel teedel, samuti 2-rajalistel teedel tingimustel, et seal ei ole lubatud alla 50 km/h sõidukiirusega sõidukite liiklus ning jalakäijate ja jalgratturite liiklus toimub eraldi asuval kergliiklusteel. Raudteeülesõidukoha ületamine on lubatud sel juhul, kui rongide kiirus on alla 40 km/h.

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077