Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maanteeamet: ülipikad autorongid on Eesti teedele liiga ohtlikud
Pain selgitas, et maanteede ja linnatänavate, neil paiknevate rajatiste, ristmike ning teiste liiklusega seotud alade projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada seal esinevate sõidukite ning liiklejate mõõtmetega. „Eesti maanteede ja linnatänavate projekteerimisel ja ehitamisel rakendatakse teede- ja side¬ministri 28. septembri 1999. a määrusega nr 55 kinnitatud "Maanteede projekteerimisenorme" ja Eesti standardit EVS 843:2003 "Linnatänavad",“ tõi ta välja.
Tingituna erinevate sõidukite suurest hulgast ja pidevast uuenemisest, võetakse projekteerimisel aluseks nn. arvutuslik auto. Arvutusliku autorongi piirmõõtmeks on 18,75 m, mille abil määratakse sõiduradade laiendid plaanikõverikel, pöörderaadiused ja liiklussaarte paigutus ristmikel, peale- ja mahalaadimise planeering, parklad, tanklate planeering jms. „Samal ajal on Eestis väga palju väljaehitamata maanteelõike (sealhulgas põhimaanteedel) ja linnatänavaid, mis ei vasta projekteerimisnormidega kehtestatud nõuetele,“ ütles Pain.
Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel ei täida 25,25 m pikkused autorongid direktiiviga ettenähtud pöörderaadiust ja nende autorongide pöördekoridori sisemise ringi raadius on ainult 2 m (direktiivis 5,3 m). Liikudes plaanikõverikel kulgevad autorongi tagarattad väiksema raadiusega kõverikku mööda kui pööratavad esirattad, mille tõttu on autorongi poolt hõlmatav ala laiem autorongi tegelikust laiusest.
„Plaanikõverikel raadiusega 2000 m ja vähem peab olema sõiduki (autorongi) pöördekoridori laienemisest tulenev sõidutee laiend. Laiendi suurus sõltub sõidutee laiusest sirgel, kiirusest, sõiduki (autorongi) piirmõõtmetest (autorongide korral 18,75 m) ja plaanikõveriku raadiusest ning autorongide määraval osatähtsusel ulatub see kuni 2,2 m-ni. 25,25 m pikkuste autorongide korral peaks see laiend olema veelgi suurem. Samal ajal Eesti väljaehitamata maantee- ja tänavalõikudel neid laiendeid ei ole,“ selgitas ta olukorda. „Seega ülipikad autorongid ei mahu maanteede ja linnatänavate väikese raadiusega plaanikõverikel, kus puuduvad sõidutee laiendid, pärissuunavööndisse ning hõivavad teatud osa vastassuunavööndist.“
„Liiklusohutuse seisukohalt ei tohi taolisi olukordi lubada, kuna need on ääretult liiklus¬ohtlikud teistele teekasutajatele,“ ütles Pain.
Ka ristmike pöörderaadiuste suurused ja liiklussaarte paigutus ristmikel on otseselt seotud arvutusliku autorongi piirmõõtmega (18,75 m) ja nende pöördekoridori (pöördeala) suurusega. Tulenevalt ülipikkade autorongide pöördekoridori sisemise ringi väga väikesest raadiusest (pöördekoridori suurest laiusest), ei ole nende autorongidega paljudel ristmikel võimalik kas pöördeid üldse sooritada või on see liiklusohtlik, kuna pööret ei ole võimalik lõpetada pärissuunavööndis.
Möödasõiduteekond ülipikkadest autorongidest suureneb, mis halvendab suure liiklussagedusega ja piiratud möödasõiduvõimalustega Eesti maanteedel niigi pingelist liiklusalast olukorda.
„Leiame, et teeomanikul ei ole õigust lubada ülipikkade autorongide sõiduga halvendada olemasolevaid liiklustingimusi,“ lisas mees. „Oleme seisukohal, et ülipikki autoronge ei tohi lubada Eesti maanteedele ja tänavatele nende ohtlikkuse tõttu.“
Soomes tehtud uurimistöö tulemused näitavad, et 25,25 m pikkune autorong kaotab liikumissuuna kõrvalekaldel (ootamatu takistus teel) väikese haardeteguriga (lumine, jäine, märg) sõiduteekattel täielikult juhitavuse.
Hollandis eksperimendi ajal lubatakse 25,25 m pikkustel autorongidel sõita kindlatel teekondadel 4-rajalistel teedel, samuti 2-rajalistel teedel tingimustel, et seal ei ole lubatud alla 50 km/h sõidukiirusega sõidukite liiklus ning jalakäijate ja jalgratturite liiklus toimub eraldi asuval kergliiklusteel. Raudteeülesõidukoha ületamine on lubatud sel juhul, kui rongide kiirus on alla 40 km/h.
Seotud lood
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
4
5
Luubi all 15 huvitavamat uudisveokit IAA Transportation messilt
Viimased uudised
Luubi all 15 huvitavamat uudisveokit IAA Transportation messilt
Konverentsid
Hetkel kuum
Luubi all 15 huvitavamat uudisveokit IAA Transportation messilt
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele