„Tegemist oli prognoositava kahjumiga, tegelik kahjum kujuneb mõlemal ettevõttel oluliselt väiksemaks. Milliseks täpselt, on täna vara öelda. Kui kindlasti on siinkohal oluline märkida, et kahjum on raamatupidamislik,“ selgitas ta Logistikauudised.net-ile.
„Näiteks ei kajastu aktsiaseltside tulus linna poolt aktsiaseltsidele 2008. aastal investeeringuteks üle antud 83 miljonit krooni. Linn on andnud aktsiaseltsidele investeeringuraha sissemaksetena aktsiakapitali - sellise üleandmise korral ei saa üleantud raha käsitleda tuluna. Alates 2009. aastast anname investeeringuraha üle ühistransporditeenuse ostmise lepingu mahus - sellisel viisil üleantud raha muutub aktsiaseltsi tuluks,“ selgitas ta.
Ka lisas ta, et kui diislikütuse hind alaneb, siis paranevad ka TAK-i majandusnäitajad.
„Hinnangu andmisel majanduslikule olukorrale tuleb lähtuda AS-de tegelikust töövõimest ja mitte tõsta esiplaanile raamatupidamisnumbreid. Tuletada meelde, et linn asutas AS-d mitte kasumi teenimiseks, vaid oli Äriseadustikust tulenevalt kohustatud andma oma munitsipaalettevõtetele äriühingu vormi. Oluline on, et aktsiaseltsid on igal aastal lasknud liinidele kümneid busse ja trolle ning on seejuures suutnud hoida sõidukijuhtide palka konkurentsivõimelisel tasemel. Teenus on muutunud pidevalt kaasaegsemaks - mitut liiki piletid, roheline laine, peatuste teatamise häälsüsteem, koolibussid, pargi-sõida bussid,“ ütles Mutli.