Ajal, kui mujal Eestis tõmmatakse bussiliiklust kokku ja kergitatakse piletihindu, säilib Viljandimaal ühistransport senises mahus ja isegi piletihindu ei tõsteta.
“Peamine on, et reisija bussis pileti võtaks,” nentis tuntud tõde maavalitsuse ühistranspordi järelvalve spetsialist Maie Mumm, kes käib mitu korda nädalas bussiliine kontrollimas. Mummi sõnul tihti polegi asi selles, et bussijuht ei anna piletit, vaid inimesed ei taha piletit, kirjutab Maaleht.
Viljandi maavalitsus hakkas juba mitu aastat tagasi koostöös omavalitsustega ise bussiliine optimeerima. Tänu piletikontrollile ja muule nn ennetustööle on Viljandimaal piletitulu osakaal liinikilomeetri kohta 58%, samal ajal kui teistes maakondades on see näitaja 28–41%. Teatavasti katab puuduoleva osa riik ja osaliselt ka omavalitsused.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts peab normaalseks, kui piletitulu ja riigi toetus jaotuks pooleks – 50 ja 50 protsenti.
Artikkel jätkub pärast reklaami
“See oleks õige, sest meie maakonna näitel on praegu nii, et mida rohkem me parema bussiliikluse nimel tegutseme, seda vähem dotatsiooni saame – justkui ise karistame ennast,” ütles Viljandi maavanem Kalle Küttis.
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.