Ajal, kui mujal Eestis tõmmatakse bussiliiklust kokku ja kergitatakse piletihindu, säilib Viljandimaal ühistransport senises mahus ja isegi piletihindu ei tõsteta.
“Peamine on, et reisija bussis pileti võtaks,” nentis tuntud tõde maavalitsuse ühistranspordi järelvalve spetsialist Maie Mumm, kes käib mitu korda nädalas bussiliine kontrollimas. Mummi sõnul tihti polegi asi selles, et bussijuht ei anna piletit, vaid inimesed ei taha piletit, kirjutab Maaleht.
Viljandi maavalitsus hakkas juba mitu aastat tagasi koostöös omavalitsustega ise bussiliine optimeerima. Tänu piletikontrollile ja muule nn ennetustööle on Viljandimaal piletitulu osakaal liinikilomeetri kohta 58%, samal ajal kui teistes maakondades on see näitaja 28–41%. Teatavasti katab puuduoleva osa riik ja osaliselt ka omavalitsused.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts peab normaalseks, kui piletitulu ja riigi toetus jaotuks pooleks – 50 ja 50 protsenti.
Artikkel jätkub pärast reklaami
“See oleks õige, sest meie maakonna näitel on praegu nii, et mida rohkem me parema bussiliikluse nimel tegutseme, seda vähem dotatsiooni saame – justkui ise karistame ennast,” ütles Viljandi maavanem Kalle Küttis.
Seotud lood
Laonduses toimuvad muutused ei käi ammu väikeste sammudega, vaid areng on hoogne ja igapäevane. Kui veel hiljuti tähendas automatiseerimine peamiselt roboteid, siis nüüd räägitakse üha enam sellest, kuidas kogu ladu tervikuna targemaks muuta. Tehisintellekt, andmepõhine juhtimine ja väiksemad, kliendile lähemal asuvad laokeskused on suund, kuhu ollakse teel.