Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Raudtee juht: Vene transiit kaob tulevikus täielikult
Eestit läbivVene transiit on püsivalt
langenud, Eesti Raudtee juht Kaido Simmermann prognoosib, et tulevikus võib see
hoopiski kaduda.
Venemaa eksportis varem läbi Eesti veerandi oma raskest kütteõlist ehk umbes 25 miljonit tonni aastas, lisaks veel muud kaubad. Diplomaatiliselt pingestunud suhted kahe riigi vahel viisid selleni, et Venemaa suunas kergemad kaubad enda sadamatesse, kirjutas Reuters.
See juhtub tulevikus ka raske kütteõliga, ütles Eesti Raudtee juht Kaido Simmermann.
„Kolme-nelja aasta pärast ei läbi Vene naftasaadused enam üldse Eestit. Võib-olla vaid väikestes mahtudes, aga mitte sel kujul nagu täna,” ütles Simmermann Reutersile.
Eesti Raudtee juhi sõnul suunatakse osa Kiriši rafineerimistehasest tulevast masuudist valmivasse Ust-Luuga sadamasse.
„Sadam valmib järgmise aasta algul või keskel. Me valmistume ette uueks situatsiooniks,” tõdes Simmermann.
„Naftasaadused tulevad lõunast ja Moskva lähistel olevatest rafineerimistehastest. Järgmisel faasis, kui valmib uus terminal, suunatakse ka sealt tulevad naftasaadused mujale," lisas ta.
Eelmise aasta aprillis otsustas Eesti valitsus eemaldada II maailmasõja monumendi Tallinna kesklinnast ja viis selle surnuaeda. Venemaa võttis seda käiku kui solvangut ja peagi pärast seda hakkasid vähenema kaubaveod Eesti sadamatesse.
Hetkel kuum
Tallinna Sadama selle aasta esimese kaheksa kuu kaubaveod on 26,6% vähenenud võrreldes mullu sama ajaga.
Lisaks on praktiliselt olematuks muutunud Venemaalt tulevsüsi, kuigi alles 2005. aastal ehitati uus söeterminal Eestisse.
Simmermanni sõnul oli oodatav, et Venemaa järk-järgult suunab aina rohkem energiaprodukte enda sadamatesse, eelmise aasta aprillisündmused lihtsalt kiirendasid seda protsessi.
Eesti kavatseb edaspidi keskenduda Venemaalt tulevate mittestrateegiliste kaupade transportimisele, kaasa arvatud konteinerveod, ütles Simmermann.
Seotud lood
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.
Enimloetud
2
Stefan Andström: „Kui vaadata Soomest lõuna poole, siis kõikjal autoturud kasvavad. Peale Eesti.“
3
Lisatud video ühest jõhkrast parklaröövist
Viimased uudised
Lisatud video ühest jõhkrast parklaröövist
Terve aasta kasum kerkis 17%
Konverentsid
Hetkel kuum
Tulevikus plaanitakse hakata vedama ka poolhaagiseid
Lisatud video ühest jõhkrast parklaröövist
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele