Eestit läbivVene transiit on püsivalt
langenud, Eesti Raudtee juht Kaido Simmermann prognoosib, et tulevikus võib see
hoopiski kaduda.
Venemaa eksportis varem läbi Eesti veerandi oma raskest kütteõlist ehk umbes 25 miljonit tonni aastas, lisaks veel muud kaubad. Diplomaatiliselt pingestunud suhted kahe riigi vahel viisid selleni, et Venemaa suunas kergemad kaubad enda sadamatesse, kirjutas Reuters.
See juhtub tulevikus ka raske kütteõliga, ütles Eesti Raudtee juht Kaido Simmermann.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Kolme-nelja aasta pärast ei läbi Vene naftasaadused enam üldse Eestit. Võib-olla vaid väikestes mahtudes, aga mitte sel kujul nagu täna,” ütles Simmermann Reutersile.
Eesti Raudtee juhi sõnul suunatakse osa Kiriši rafineerimistehasest tulevast masuudist valmivasse Ust-Luuga sadamasse.
„Sadam valmib järgmise aasta algul või keskel. Me valmistume ette uueks situatsiooniks,” tõdes Simmermann.
„Naftasaadused tulevad lõunast ja Moskva lähistel olevatest rafineerimistehastest. Järgmisel faasis, kui valmib uus terminal, suunatakse ka sealt tulevad naftasaadused mujale," lisas ta.
Eelmise aasta aprillis otsustas Eesti valitsus eemaldada II maailmasõja monumendi Tallinna kesklinnast ja viis selle surnuaeda. Venemaa võttis seda käiku kui solvangut ja peagi pärast seda hakkasid vähenema kaubaveod Eesti sadamatesse.
Hetkel kuum
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tallinna Sadama selle aasta esimese kaheksa kuu kaubaveod on 26,6% vähenenud võrreldes mullu sama ajaga.
Lisaks on praktiliselt olematuks muutunud Venemaalt tulevsüsi, kuigi alles 2005. aastal ehitati uus söeterminal Eestisse.
Simmermanni sõnul oli oodatav, et Venemaa järk-järgult suunab aina rohkem energiaprodukte enda sadamatesse, eelmise aasta aprillisündmused lihtsalt kiirendasid seda protsessi.
Eesti kavatseb edaspidi keskenduda Venemaalt tulevate mittestrateegiliste kaupade transportimisele, kaasa arvatud konteinerveod, ütles Simmermann.
Seotud lood
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.