Kui Eesti majandus kasvas, pidid kaitseväe
logistikakeskuse juhid iga kord mõru pilli alla neelama, kui järjekordne töötaja
mõnda transpordi- või logistikafirmasse lahkus, nüüd kipuvad nad tagasi,
kirjutas Kadri Paas Äripäeva lisas Logistika.
Erafirmade tööjõuvajadus oli mulluse õitsva majandusperioodi ajal nii suur, et aeg-ajalt käidi kaitseväe logistikakeskuse lahinguteenindustoetuse väljaõppekeskuse ülema kapten Taivo Rõki sõnul nende ukse taga palumas, kas tohib töötajatega vestelda… Rõki mäletamist mööda saadeti kõik ülesostjad viisakalt minema, sest nendetagi lahkus eelmisel aastal kaitseväest kokku ligikaudu 20 kalli ja pikaajalise väljaõppe saanud logistikut.
Nüüdseks - esimeses kvartalis kasvas Eesti majandus kõigest 0,4% - on olukord drastiliselt muutunud. Aasta kolme esimese kuu jooksul lahkus teenistusest üks logistik. Esimese kvartali jooksul tuli aga Rõki üksusesse tagasi üheksa logistikut.
Samas küsivad kaitseväest tööd ka inimesed, kel küll logistikukogemus, kuid armeega pole neil seni vähimatki kokkupuudet olnud. Mõni neist ei ole isegi ajateenistust läbinud. "Ka neid ei saada me kohe tagasi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kapteni väitel ei jää esimeses kvartalis lisandunud logistikud ilmselt viimasteks pääsukesteks, kes sel aastal armeest tööd tulevad küsima. "Praeguseks meiega liitunud inimesed on tulnud väiksematest logistika-, transpordi- või kinnisvaraarendusfirmadest, kes ei ole suutnud end uues majandussituatsioonis ümber orienteerida," sõnab Rõkk.
Kaitseväe logistikakeskuse lahinguteenindustoetuse väljaõppekeskuse remondikompanii seersant Rait Roostfeldt on üks üheksast, kes alles hiljuti kaitseväkke tagasi pöördus. "Ma olin kuus aastat kaitseväes ja sellega ära harjunud. Erafirmas töötamise perioodil olin samuti tihedalt kaitseväega seotud. Lõpuks sain aru, et see on minu jaoks õigem ja parem variant. Võin otse öelda, et tagasi tulles kaotasin 2000 krooni palgas. Pigem oli naasmise põhjus kutsumus, soov ja tahe," selgitab Roostfeldt.
Kapten Taivo Rõki väitel teenivad logistikud kaitseväes keskmiselt 13 000-14 000 krooni kuus. "Juhtkoosseis teenib 15 000-17 000 krooni. Sotsiaalsete garantiide hulka kuulub tasuta arstlik konsultatsioon ja sportimisvõimalus ning eripension," lisab kapten Rõkk.
Seotud lood
Kas oled kunagi teinud äriotsuse, tuginedes vaid kõhutundele? Tõenäoliselt küll. Ettevõtluses on intuitsioonil oma koht, kuid tänapäeva kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas võib see osutuda petlikuks. Kuidas teha vahet tundel ja tegelikkusel? Vastus peitub andmetes. Andmetark juhtimine ei ole enam pelgalt suurkorporatsioonide pärusmaa, vaid edu võti igas suuruses ettevõttele.