30. november 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Täna õhtul Brüsselis toimuval Euroopa Liidu transpordikomisjoni istungil teeb Eesti ettepaneku suurendada kaubaveofirmade õigusi pakkumaks teiste liikmesriikide territooriumil oma teenuseid.

Praegu on nii, et kui Eesti veoauto sõidab näiteks Saksamaale, peab ta tagasisõidukoormat oodates aega surnuks lööma. Siseriiklikke vedusid teha ei tohi.

Eesti on seisukohal, et ühisest rahvusvaheliste vedude eeskirjast on vähe, kui siseriiklike vedude turg on paljudes liikmesriikides endiselt suletud.

Eelnõu järgi tohib veok teha teise Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil kolm sisevedu seitsme päeva jooksul. Seda on majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi hinnangul liiga vähe, kuna piirang suurendab bürokraatiat ja on üldse vastuolus vaba ühisturu põhimõtetega.

Lisaks Eestile pooldab siseriiklike vedude ehk kabotaažvedude piiramise vähendamist 11 liikmesriiki. Mõned liikmesriigid leiavad aga, et lubada võiks vaid ühe kabotaažveo kolme päeva jooksul. Praegu võib iga liikmesriik ise otsustada, kas ja kuivõrd ta oma territooriumil sisevedusid teha lubab. Eesti on oma veoseturu avanud neile liikmesriikidele, kes siinsed kaugsõiduautojuhid oma marjamaale lasknud.

Arutletav määrus puudutab rahvusvaheliste vedudega tegelevaid autosid ja autoronge, mille täismass koos haagistega ületab 3500 kilogrammi.