• 30.10.07, 17:32
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tallinna Sadam vaatab aina vähem ida-lääne suunas

Tallinna Sadamhakkab pöörama aina enamtähelepanu transiitkaubandusele suunaga läänest itta ja ka põhjast lõunasse senise ida-lääne suuna asemel.
Rahalist hinnangut Tallinna Sadam lastimise kolmandiku võrra vähenemise osas börsiettevõttena ette avaldada ei saa, enne kui eelarve kinnitatud.
"Samuti ei saa Tallinna Sadam veel avaldada järgmise aasta prognoose, sest ettevõttel on pooleli eelarve koostamise protsess ja selle käigus arutab ettevõte läbi arusaadavalt mitmeid eri variante," ütles Tallinna Sadama avalike suhete juht Sven Ratassepp.
„Tänases olukorras tuleb üha enam pöörata tähelepanu transiitkaubandusele suunaga läänest itta ja ka põhjast lõunasse senise ida-lääne suuna asemel. See on teema, millega Tallinna Sadam on koostöös oma operaatoritega aktiivselt tegelenud juba pikalt ning mille üheks tõestuseks on näiteks konteinervedude ja uute autode peamiselt Venemaale suunduva transiidi jõuline arenemine ka täna,” rääkis Ratassepp.
Üks variante ongi enam panustada Euroopa Liidugi poolt ametlikult propageeritavasse nn lähimerevedude kontseptsiooni, mis viiks kaubaveod Euroopa maanteedelt rohkem üle Läänemerele ja Põhjamerele. „Tallinna Sadam teenindab on juba praegu arvukalt regulaarseid kaubaliine, mis liiguvad just selles regioonis ning kogemused selles osas on nii meil kui meie operaatoritel juba üsna pikaaegsed,” lisas ta.
Ratassepa sõnul tuleb konteinervedude osas mängu aga just koostöö Hiinaga. „Hiina majandus teatavasti areneb kiiresti ja neil on vaja väljundit erinevatele sihtturgudele. Eesti oma asendi ja sobivate sadamate ning nendega seotud logistikaga võiks olla igati sobiv partner Hiinale Loode-Venemaa, Skandinaavia, Baltimaade, aga ka näiteks Ukraina või Valgevene turgude varustamisel. Ja siinkohal räägime meie piirkonna varustamisest meritsi, st kaup siseneb laevadega Läänemerre ning liigub meie sadamatest edasi siis kas uuesti meritsi või raudteed või maismaad pidi,” selgitas Ratassepp.
Viimased kontaktid Hiinaga on andnud selgelt mõista, et analoogne huvi on ka Hiina poolel, mille tõestuseks on tänaseks allakirjutatud koostöölepingud Tallinna Sadama ja Hiina sadamate Ningbo ja Daliani vahel. Samuti on Ningbo sadam avaldanud juba konkreetset huvi Tallinna Sadama sadamatesse operaatorina investeerida ning saadab varsti siia oma ekspertkomisjoni olukorda täpsemalt hindama.
„See aga tähendab muidugi ka olulisi investeeringuid meie poolt oma infrastruktuuri arendamisse, sest sellisel puhul me räägime konteinerite mahust, mis algab ca miljonist TEUst (konteinerite tinglik mõõtühik – toim.) aastas tänase ca 200000-250000 asemel. Ning me ei räägi mitte üksi investeeringutest sadamasse, vaid ka raudteele ja teedevõrgustikku. See kõik on aga täiesti teostatav,” selgitas Tallinna Sadama esindaja.
Ratassepp ei saanud ka siinkohal kommenteerida, kuipalju teeniks Tallinna Sadam koostööst Hiinaga, sest börsireeglite tõttu ei saa ka seda infot avaldada enne aastaaruande kinnitamist.
Tänavu maist on kaubavedu raudteel pidevalt vähenenud, seda põhiliselt transiidi vähenemise tõttu. Transiidi vähenemine raudteeveol on oluliselt mõjutanud ka sadamate tegevust, teatas statistikaamet eile. Kui aasta alguses lastiti sadamates laevadele üle 4 miljoni tonni kaupa kuus, siis septembriks oli see langenud 2 miljonile tonnile. Võrreldes eelmise aasta septembriga lastiti laevadele kolmandiku võrra vähem kaupa. Transiit moodustab sadamates lastitud kaupadest ligi 70%.
2007. aasta maist septembrini lastiti sadamates 13,1 miljonit tonni kaupa, eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on kaupade lastimine sadamates vähenenud 27%.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 01.10.24, 11:27
Autoliising on minevik: kuidas saada ettevõtte autokulud kontrolli alla
Ettevõtte äritegevuseks vajalikud sõidukid soetatakse enamasti liisinguga, mida finantseerib üldjuhul pank. Sellega kaasnevad sõidukite korralised hooldused, rehvivahetused ja kindlustusjuhtumite puhul ka hulganisti asjaajamist. Selline sõidukipargi haldamise viis on ettevõtte jaoks märkimisväärse ajakuluga, eriti kui sõidukeid on rohkem.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele