Raudteest loobuma pidanud Edward Burkhardt
ei plaani norus näoga siinset tolmu jalgelt pühkida, vaid kaalub panuse andmist
Rail Baltica väljaarendamisse, kirjutas Äripäev.
Burkhardti sõnul on ta juba alustanud läbirääkimisi Lätis, Leedus ja Poolas nii valitsuse kui ka kohalike raudteedega. "Oleme kohtunud ka Euroopa Liidu esindajatega neis küsimustes ning nad on innustanud meid oma ettepanekuid tegema," sõnas Burkhardt, kes pole mõtet Eesti valitsusele veel tutvustatud, kuid näeb vaimusilmas ühe variandina ühisettevõtte loomist Rail Baltica arendamiseks Eestis.
"Otsime võimalust vagunipraami käimapanemiseks Soome ja Eesti vahel," ütles Burkhartd, kes peab raudteepraami võimalikeks kasutajateks Soome paberitootjaid.
Majandusministeeriumi teede ja raudtee osakonna juhataja Ain Tatteri sõnul on Rail Baltica projekt paregu veel uuringute staadiumis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Burkhardti osalemissoov Rail Balticas Valga-Tartu-Tallinna marsruudil tuli Tatterile üllatusena. "Viie aasta jooksul pidas ta seda täiesti perspektiivituks suunaks," sõnas Tatter, viidates selle raudteelõigu kehvale olukorrale.
Burkhardt vaidles Tatterile vastu, öeldes, et BRS ei suutnud viie aastaga remontida kogu raudteeinfrastruktuuri ning pani esialgu rõhku suurema liiklusega lõikudele.
Ka ei olnud ta nõus, et on pidanud Rail Baltica programmi mõttetuks. "Olukorras, kus ettevõte on ametis ellujäämisega, ei mõelda laienemise peale."
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.