Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kruusateede parandamiseks on puudu veerand miljardit
Riik kavatseb tuleval aastal jätte
vaeslapse ossa kruusateed – nende asfalteerimiseks on maanteeameti eelarves raha
ligi veerand miljardit vähem, kui valitsuses kinnitatud teehoiu kava ette
näeb.
Põlva maavanem Urmas Klaas kirjutab tänases Postimehes, et niisuguses olukorras on kolmes Kagu-Eesti maakonnas lootus tolmuvabaks ehitada ainult viis kilomeetrit riigile kuuluvaid kruusateid.
Nimetatud kolm maakonda paistavad silma sellega, et neil on kruusakattega riigiteid suhteliselt palju. Põlvamaa on kruusateede rohkuselt Eestis teisel, Võrumaa kolmandal ning Valgamaa viiendal kohal.
Üldse oli eelmise aasta seisuga Eestis 7398 kilomeetrit riigile kuuluvaid kruusateid.
Mullu sai neist kõvakatte 335 kilomeetrit, peamiselt pandi sinna maha põhimaanteede rekonstrueerimisel teedelt ülesfreesitud asfaldipuru.
Maanteeameti peadirektori asetäitja Märt Puust sõnas, et kuna tuleva aasta eelarve pole veel Riigikogus vastu võetud, ei ole maanteeamet ka jaganud riigiteede raha kohalike teedevalitsuste vahel.
Kuid selge, et ameti eelarves haigutab võrreldes kevadel valitsuses heakskiidu saanud teehoiu kavaga ligi veerand miljardi kroonine (248 miljonit krooni) auk.
Rahavoogude kärbumisel on Puusti sõnul kaks põhjust – esiteks on eelarves korrigeeritud mootorikütuse aktsiisi laekumise prognoose, teiseks on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium otsustanud suurendada kohalikele omavalitsustele kuuluvate teede remondiks eraldatavat rahasummat.
Tänavu kulus kohalike omavalitsuste teede remondiks 10 protsenti kütuseaktsiisist, tuleval aastal kavatseb riik kulutada 15 protsenti. Vallateed saavad rohkem, riigiteed vähem. «Riik näitab nii oma prioriteete,» märkis Puust.
Puusti sõnul jagatakse kruusateede tolmuvabaks muutmise raha kohalike teedevalitsuste vahel. Kus täpselt teedevalitsus remondi ette võtab, otsustatakse kohapeal.
Puusti hinnangul ei ole õige väita, et suured ehitustööd, mida riik kavandab Tallinna–Tartu maanteel, tulevad kruusateede arvel. «Hetkel ei ole veel teada, millistest allikatest Tartu maantee remonti rahastatakse,» märkis ta.
Kagu teedevalitsuse juhataja Tõnis Pleksepp kinnitas, et praeguses riigieelarve eelnõus Kagu-Eesti kruusakattega teedele mõeldud 13 miljoni krooni eest ei saa tõesti rohkem kui viis-kuus kilomeetrit kõvakatet.
«Nii nagu liiklus kasvab, kasvab ka liiklejate surve selleks, et tolmused teed asfaldiga kaetaks,» sõnas ta. «Niisugune rahastamisotsus toob kaasa olukorra, kus rohkem sõidetavad riigi kõrvalteed jäävad viletsamasse seisu kui vallateed.»
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele