Göteborgi Chalmersi Tehnoloogiaülikooli
juures asuv konsultatsioonifirma SSPA Sweden AB sai Rootsi valitsuselt ülesande
uurida parvlaeva uppumise järjekorda arvutisimulatsiooni abil ning leidis, et
Estonia uppus kiiremini, kui on kirjas ametliku laevahuku uurimise
lõppdokumendis, vahendas postimees.ee.
Uurija Claes Källström juhtis tähelepanu sellele, et mõned uppumise järjekorda puudutavad detailid ametlikust versioonist pole õiged.
Mereinsener Jan Bergholz koos meeskonnaga töötas lbi 130 ellujäänu 256 meenutust ja intervjuud laeval juhtunust.
Ametliku raporti kohaselt läks laev kreeni kell 01.14 ja viimast korda nägi Viking Line`i Mariella Estoniat radariekraanil kell 01.50.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Chalmersi uurijate arvates läks Estonia kreeni umbes kaks-kolm minutit pärast kella ühte ning hakkas uppuma umbes kell 01.25. Kümmekonna minuti pärast oli laev veepinnalt kadunud.
«Meie arvutisimulatsioonid näitasid, et laev uppus ametlikus laevahuku lõppraportis ära toodud ajast märgatavalt varem, nii umbes kümne minuti jagu,» sõnas Bergholz.
Uurijad koostasid intervjuumaterjalide põhjal infobaasi, kus oli võetud arvesse pääsenute koht laeval, toimumisaeg ja sündmuste järjekord.
Intervjuude põhjal koostatud andmebaasi täpsuse kontrollimiseks võrreldi neid uurimise käigus selgunud faktide, varasemal ajal antud tunnistustega ning vee all tehtud videolõikudega.
Andmete analüüs näitas, et laev vajus parema parda suunas kreeni, siis tekkis korraks seisak ja laeva vajumine stabiliseerus, ning lõpuks uppus väga kiiresti.
Seotud lood
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.