1. november 2006
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uuring: Estonia uppus arvatust kiiremini
Göteborgi Chalmersi Tehnoloogiaülikooli
juures asuv konsultatsioonifirma SSPA Sweden AB sai Rootsi valitsuselt ülesande
uurida parvlaeva uppumise järjekorda arvutisimulatsiooni abil ning leidis, et
Estonia uppus kiiremini, kui on kirjas ametliku laevahuku uurimise
lõppdokumendis, vahendas postimees.ee.
Uurija Claes Källström juhtis tähelepanu sellele, et mõned uppumise järjekorda puudutavad detailid ametlikust versioonist pole õiged.
Mereinsener Jan Bergholz koos meeskonnaga töötas lbi 130 ellujäänu 256 meenutust ja intervjuud laeval juhtunust.
Ametliku raporti kohaselt läks laev kreeni kell 01.14 ja viimast korda nägi Viking Line`i Mariella Estoniat radariekraanil kell 01.50.
Chalmersi uurijate arvates läks Estonia kreeni umbes kaks-kolm minutit pärast kella ühte ning hakkas uppuma umbes kell 01.25. Kümmekonna minuti pärast oli laev veepinnalt kadunud.
«Meie arvutisimulatsioonid näitasid, et laev uppus ametlikus laevahuku lõppraportis ära toodud ajast märgatavalt varem, nii umbes kümne minuti jagu,» sõnas Bergholz.
Uurijad koostasid intervjuumaterjalide põhjal infobaasi, kus oli võetud arvesse pääsenute koht laeval, toimumisaeg ja sündmuste järjekord.
Intervjuude põhjal koostatud andmebaasi täpsuse kontrollimiseks võrreldi neid uurimise käigus selgunud faktide, varasemal ajal antud tunnistustega ning vee all tehtud videolõikudega.
Andmete analüüs näitas, et laev vajus parema parda suunas kreeni, siis tekkis korraks seisak ja laeva vajumine stabiliseerus, ning lõpuks uppus väga kiiresti.
Jaga lugu 
Liitu Logistikauudiste iganädalase uudiskirjaga, et ükski oluline teema valdkonnas ei jääks märkamata.
Logistikauudised.ee toetajad: